21 mai 2009

sotsiaalne ettepanek

Praegu k2in Tartu Kutsehariduskeskuse ruumides toimuval ettev6tluskoolitusel. Yx asi mida ma mujal yhisk. ruumides harva n2en, on - toataimed! Suured, palju aastaid vanad taimed! Muidugi, m6nigi pood v6i kontor paigutab ruumi hiljuti ostetud troopilisi rohttaimi, paxulehelisi vm, aga neid ei hoita osqsliqlt pikki aastaid, see on ka taimedest n2ha - 6icenud orhidee, puhkeperioodile j22vad rohttaimed visataxe 2ra, lahedaid, aga hetkel mitte moes olevaid taimi ei v6eta ylce ruumiqjundusse. Aga - pikka aega yhtedes ruumides tegucevatel asutustel on t2iesti oma, asutusesiseste asjahuviliste najal elav sisehaljastuskoolkond!
Tartu 44. Kucekeskkool, praegu Kucehariduskesqs, Kopli 6ppehooned siis, on tore vanakooli n2ide. Lisax uuemal ajal tekkinud k22ndbokarnadele & mitut sorti rohttaimedele on siin mitu ruutmeetrit seinapinda kattev n6elk8is, mitu korraliq toakasep66sast, m6ned troopilised vildiste lehtedega asjad, millele aeg on andnud soliidse kogu. Pluss m6ned taimed, mis on raudselt p2rit Vene ajast, sest neid praegu pole poes ega moes - m6ned begooniad nt.
Sellises ruumis on meeldiv asjatada, hing kohe puhkab ning paraneb minu sociaalne toimetulek. Seega leian, et igasugu avalikes ruumides on h2davajalik panna tegucema ka n8 botaanilised s6brad. Meie geneetilises m2lus on s2ilinud m2lestused ajast, kui loomad veel r22kisid ning puud laulsid ning taimed tegid meid tervex. Tahan, et loodusest v2lja rebitud inimesed saaxid kasv6i veidigi kokq puutuda elusate taimedega. T88stuskeskkonnas, linnatingimustesse topitud inimene peab ka saama kohtuda oma minevikq kadunud heade haldjatega. (Qi tal veel m6nigi meel normaalselt t88tab...) Sest - iga taim on v6lurohi!

19 mai 2009

ainult orhideedest


Iga inimene vaimustub, saab v6lutud, s6gestub mingist asjast-tegevusest - mul on sellex kirex taimed. M2rcist lugedes ka orhideed. Pildil dendrobium kingianum e pisike Austraalia orhidee, mille 6ied tugevalt l6hnavad.

Alguse sai see paarist allahinnatud kuukingast ja kambriast, mille vastu tekkis mul botaaniline huvi - et milline on taime eluviis, kuidas ta s88b-joob & kasvab, mida ta enne 6icemist ette tavaceb v6tta. Lisax sellele on k2plastel ju ka suht erinev v2ljan2gemine - pole tavalist taimevart, lehekesi, 6rnu pungi ega juurekesi - hoopis paxud suqlenced, v6i ylitugevad m66kjad lehed, 6hujuured, mis vajadusel muutuvad pinnasejuurtex, ning v6ime kasvada ilma mullata, miski k6du sees hoopis!

Raha on t88tul teadagi v2he, nii et sadu 6icvaid kroone maxvaid 6icvaid iludusi ma koju ei ole toonud. V2ga majandusliqlt m6eldes j22xin 6iteta taimede juurde ka paremal j2rjel elades, sest see on p6nevam! 6iteta taime juures v6id p6nevuses kindel olla - kas ta alustab uut elucyklit senin2gematult huvitavate lehtede kasvatamisega, ilmuvad malahiidiv2rvi juurekesed ootamatutest kohtadest, no & vahepeal v6ib trehvata p6nevate elajatega, nt villt2id, kellel on 2 saba & hea iseloom, teatud j2releandmistega v6ib neid isegi ilusatex nimetada... ning 6icemise hiljuti l6petanud taime juures saab lihcalt vaikelu nautida, sest temal kiiret pole, ta ei pahanda segamise p2rast kiire kasvamise t88 juures, ning sa topid nina lehekodariq keskele & tunned m6nu paxudest elluj22ja-geeniuse lehtedest ning osavatest s6rmjatest juurtest. (Elluj22ja troopikamecas, aga rumal inimene hukkab oma pantvangi-8kosysteemi 6ige kiirelt ning piinarikkalt ylekastmisega. J2kk!) Ning sa k2id pricipudeliga abivalmilt yle mitte ainult k2paliste janused 6hujuured - need taimed s88vad oce 6hust - vaid ka teised taimed, kellele udu samuti meele j2rele on ning esivanemate kauget synnimaad meenutab!

Eelmisel n2dalal alustas minu kollexioonis 6icemist kambria. Madalamat kasvu taim kannab j2medat toigast, millel v6tavad aset m6ned kollased, rea kirsipunaste t2ppidega lopsakad 6ied. Nunnu!

Yx algul muret valmistanud qking on kah v2geva mitmeharulise 6ievarre yles ajanud. Teine r66mustab uue lehega, olgugi et lapsed on selle oca katki teinud - aga kas looduses taim alati terve ning qnstip2rane on! Qkingi on veelgi, suuri & v2ikesi, roheliste ning kirjude lehtedega... Ning teine kambria, millel ma kyll viirust kahtlustan, kasvatab mitut tytartaime, mis terved v2lja n2evad ning kiiret kasvu yles v6tavad - tahax ikkagi loota, et tegu on eelmisest kasvukohast saadud putuk- v6i hoolduskahjustusega. Tundub veel ka, et tema - 2mblikk2pa-hybriid kambria - 6ievart j2lle ilmutab. 6ite pealt saab n2ha, kas taim on OK v6i k6verdab teda viirus.

No & aknalaudadel peesitavad veel kattleia e kati, miltoonia, ludiisia, vanilliv6rsed, mitut sorti, t2iesti erinevad dendroobiumid, ning hiljuti said v2lja suvitama viidud cymbiidiumid, kellele ilmselt osa toaselckonda j2rgi s6idab, q 88d on juba soojemad q 13-14 kraadi.

15 mai 2009

6nnistatud vihm

...tuli meile koos kohutavate tormi-ilmade ning m2rcile paremini sobivate soojakraadide vähesusega. J6udsin just alustada puqri k6rval asuva peenra t6sist ymbertegemist, seal oli t6sine hulk umbrohtu ning laialil2inud imin6gest... & papa Stalini aegne katkiste n6ude hunnik maa sees end pysiqte kylvipeenra all, yx mullane, qnagine kindlasti s2ravvalge taldrikufossiil kandis nimesid "Arabia, Finland" - oh ajad, oh anumad! Samast leidsin veel usqmatu hulga ilu6unapuude seemiqid - arvasin, et on 2, aga oli 6! Heintest ilmus veel rabarbriseemik (t6en2oliselt kehvade sordiomadustega), palju-palju piparmynditaimi, aedvaagu p66said, viinamari Rembrandt & veel mitut sorti taimloomi Hetkel ootab kogu see paraad maja trepi k6rval potitamist, sest ei saa ma puumaimukest kosutamata ning koolitamata qskile p6lluheina sisse v6itlema saata...
Ning minu k2paliste-hulluse e orhideekire viljad on k2es - 6icema hakkas kambria! 4 kollast, tumepunaste t2ppide ning triipudega 6it! Minu nunnu!
Pildid tulevad hiljem. Hetkel pole vaba fotokat. Aga tulevad!