lumivalgeke & geenitehnika

Alati on inimesi, kes tehases v6i kaevanduses rygamise asemel tegelevad millegi imeliqga. Tundmatu aednik on aretanud imeilusa h2rjasilma, mis kasvab meetrik6rgusex, 6iceb suve jooxul 2 korda, q p2rast 1. 6icemist pygada. Suured t2nud qnagistele tundmatutele aiageeniustele, kes meile palju ilusaid taimi on meisterdanud! Ehk on minulgi tulevastele p6lvedele midagi aretada:) Erilist m6nu paqb mulle just pysiqte seemnepaljundus, siin esineva yllatusmomendi p2rast. Olen kacetanud juba mainitud h2rjasilma, hostade (putukad s6id 54st seemiqst sel kevadel enamuse 2ra), erinevate hekitaimede (viirpuu, sirel, kibuvic), pargirooside (Tartu bot.aiast tundmatud), okaspuude, elul6ngade, viljapuude & marjap66sastega natuke ka. P6nev! Aga kindlasti on veel palju avastada agrotehnika & muu taimede m6nusat elu puutuvas. J6udu meile k6igile, kes me juba veebruaris palaviqliselt kylvama asume, aga juulis seisame konnkylma fakti ees, et oih - taimed ei mahu peenrale 2ra:) & aasta p2rast tuleb hakata rajama puukoolikest:)

Taimede lasteaed & muruhaige teod

Aasta tagasi valmis kerge varjualune kyttepuudele. Tokkroosid &t taimed kasvavad vana aida/lauda? vundamendil, mille kivid tulekahjus pragunesid, nii et asi oli kasutusk6lbmatu. Istutasin siis eelmisel suvel rammusale pinnasele (breznevi ajal elasid siin venevanakesed, kes pidasid k6nealuses hoones loomi) 4 viinapuud, Rondo, Zilga, Jubilei Novgoroda, Rembrandt. Talvitused nad h2sti. No & nyyd kasvavad seal k6ixugu soojalembesemad taimed, nagu erinevad maicetaimed, melon, lavaqrk, paar m2gil6nga. & oce loomuliqlt on seal hea kasvatada dekoratiivpuude (mari6unapuud, pargiroosid, paar liiki elul6ngu, okaspuidki) seemiqid. Oad, roosid, p2evalilled, sibulalised... mida k6ike veel paarikymnel m²-l kasvatada annab. Edaspidi tuleb nad k6ik lasteaiast p2ris taime-elu elama viia. Esiplaanil on veidi teeperve n2ha, & v2hemalt kantmeetrine maakivi, mis pole siin ainus:). Naaberkortermaja elaniqd ehitasid tee kinni, me s6idame maja juurde teiselt poolt yle p6llu, mis m66deti naabertalule meie maja seinast nii 2 meetri kauguseni. 2rastamine:( 2iapapa aga ei julgenud ymberm66tmist taotleda, nii s6idame ikka veel yle p6llu, nimetet tee aga moodustab lohkja hoovi.................................................................................

Pean juba 4ndat suve lootusrikast v6itlust jubeda n6gestes q-maastiqga, et sellest saax kena hoov. Eelmised suved qlusid mul krundi ylemise osa peale k2sicit88na, nyyd aga on tehnikat rohkem - lisandus trimmer, lattniiduki l6iketerad on songitud & prygi t2is loobitud maapinnal nyyd praktiliselt l2bi omadega. Inimesed naabermajadest, kes siin ilma loata m8llasid, on lisax traktoritega songimisele (roniti kevadel vett t2is pinnasele, loomuliqlt j22di kinni & siis songiti mitme traktoriga, et 1 k2tte saada) ka prygi loopinud, plekijuppe & traati, mis lattniidukil mitu hammast 2ra murdsid. Mark parandas kyll, aga iga asi l6pux qlub 2ra. Ah et mix me maad tasasex ei lykka? Tehnikat tellida on j6le kallis r66m, aga mul on 2 majapidamist k6bida. Nii teeme ise natukesekaupa. Puuviljaaia maad sai t2idet, nyyd olen muru juurde kylvanud & pidevalt niitnud ka & pilt l2heb j2rjest r66msamax....................................................

Ikkagi tunnen puudust korraliqlt planeeritud hoonetega, tasasest koduhoovist suurte puudega. Meil nimelt pole mitte midagi sellist - oce maja eest l2x varem kylavahetee, akende all aga, majast 6-7 meetrit, on sirelihekk, mis vajab veel palju saet8id. Yle tee olnud vanad k8stri v6i koolmeistri k6rvalhooned aga p6letati 10kond aastat tagasi maha. Oleme juba kyttepuude jaox varjualuse teinud, auto ootab ka oma tuba, vundament sai kevadel v2lja kaevatud. Puid aga tuleb veel istutada, et hoov p6hjakaarest kinni olex. Veel puid, & veel muru.