Suvi kypseb

Ja tyseneb tasakesi sygiseks. Mu ränk, lootusetu ja töörohke armastus korvõieliste vastu on sel suvel ohtralt tasutud - just meie tee ääres oli talinisu põllus lilleriba, esihoovi murus suve esimesel poolel suur karikakralaik, praegu aga graatsiliselt hõljuv hunditubakapilv, ja lillepeenardes, mis, tõsi kyll, rohtuma kipuvad, on suve lõpp siilikybarate päralt. Esimene, kollane, on miskine päevakybar. Uskumatult elujõuline isend, talle peab hakkama ruumi juurde tegema.
Andku hea lugeja mulle andeks, pärast heinaniitjaga mässerdatud tööpäeva ei viitsi ma enam oma pea-nimelises prygikastis tuhnida kybarate sordinimesid. Mul on umbes 7 sorti ja liiki, mis ostmise ajal olid väikesed armetud tutikesed, mida oli lihtne teiste taimede vahele torkida, aga praegu on need teised taimed samuti parajalt kohevateks kapsasteks kasvanud.  Annaks Aiahullude Jumalanna mulle vähem väsimust aias fotostamise eesmärgil ringi roomata, sest muude tööde ja krooniline tõbine olemise vahelt kipub ilu otsimiseks ilupildi eesmärgil aega, pauerit või tahtmist (või siis kõiki korraga) puudu jääma. Ja pildistamiseks parajat ilma tahaks ka - liiga valge ajab värvid valeks, liiga pime aga on lihtsalt liiga pime. Muul ajal aga tulevad sellised sinisevõitu pildid, nagu juuresolevalt pildilt näha võib.

Hostade kiire kolimine

Paljud aednikud kolivad suve lõpus oma taimi. Sest vintskemad rohttaimed jõuavad veel kosuda ja enne kylmi juurduda. Ainult peenrast välja kaevates tuleb jälgida, et juured oleksid niiskes, taimed enne uude kohta istutamist ära ei kuivaks, ja istutatud taimel on mõistlik lehemassi veidi kärpida. Hosta on yks kindel ellujääja, isegi neid suvel jagatud ja kolitud.

Oktoobri keskpaiga mula

Paari päeva eest täiendasin veel oma iluaianduslikku kollektsiooni. Aitäh, Aiasõber. 3 iirist (Kämpferi i. Variegata, võhumõõk Variegata - milline ahv ma olen, & vist aediiris "Ruffled Velvet"), pojeng "Candidissima", päevakybar "Herbstsonne", MINU ESIMENE KOPSUROHI "David Ward", jp. enelas "Manon", päevaliilia "Little Show Stopper", hosta "Gold Standard", vbl oli veel midagi. Istutasin eile enamuse taimi, sh varem ootama jäänud taimed maha, sest potis talvitamine võib laiska aednikku kevadel ebameeldivalt yllatada. Mis oma kohta ei leidnud, see sai lihtsalt alla puuviljaaeda peenrasse pistetud, sinna läx kymmekond elupuud & parkymmend lehtpuud-põõsast. Alumine hoov vajab ymbertegemist, sest puukuurile peab oma sissesõiduraja tegema. Sealt aga tuleb ära kolida 6 puud. Kurrat, ma pean sinna augu ette veidi kaugemale mingi tuulevarju istutama. Mullatööd jätkub kauemax.
Maja idapoolses otsas on nyyd valmis viimane jupp, nii 15 m okastaimedest hekki. Kus oli 8 aastat suur & ressursirohke tellise-, tuhaploki-, vanametalli-, puidu-, vanade akende, klaasi- & jumalteabveelmillehunnik, mille ma suvel ära sorteerisin & alla hoovi kolisin, on nyyd muru ääristamas vaheldumisi ryhmad karvast viirpuud & erinevaid kukerpuid. Ma ei hakka jälle kirjeldama maade erastamise aegu maja seina äärde mõõdetud krundi piirist, kuidas igatmoodi rikutud seadusi / ehitise kaitsevööndit, aga yhesõnaga, keegi ei saa enam niisama ymber maja jalutada. Piire on ebamõistlikult majale lähedal ( 3-4 m seinast), aga teisiti pole võimalik. No asi seegi.
Esimene mees, kes täiega okaspõõsasse astus, oli mu enda abikaas, kes saabus õhtupimeduses & ei syvenenud asjasse, et hekk oli veel paar meetrit pikemax kasvanud:) aga ex ta peab leppima oma pidurdamatult istutusjanuse projektijuhiga, kes asjadel niisama umbes rohtuda ei lase.
Erakordselt võimas lattuba "Blauhilde" kannab & kasvab veel, yleeilane öökylm ei suutnud seda lohet hävitada.
Mõtlesin-mõtlesin, välja mõtlesin. Hiina siidipööris (mis ilus nimi, lausa meelitab ostma & kasvatama!) "Silberfeder" kolis tuppa suure akvaariumi kõrvale. Imeilus taim, kindlasti armastab sooja. Käsi ei tõusnud teda õue kylma mulda istutama.
Mõtisklen veelgi, nt toataimede biotoopidex sättimise yle. Palju lihtsam on hooldada yhes nõus, nt mördivannis (ilusa disainiga vastupidavad plastikvannid) kasvavat taimeryhma, kui sadat potikest, mis alalõpmata ymber aetaxe v ootamatult ära kuivavad. Mh vajavad orhideed toetavat mikrokliimat, mida pakuvad nt tiigerlehikud & liaanid. Mulle kulux praegu botaanikuharidusega isik ära.
Lapsed otsivad toataimedelt hasartselt villtäisid jt põnevaid loomi. Vihmaussi (mul on yletamatu ussifoobia) & teisi toredaid elajaid koheldaxe nagu kalleid sõpru, kelle eest tuleb hoolitseda, õue pehmetesse puulehtedesse viia.
Uus leiutis on haruldaste seente kasvatamine. Lapsed otsisid põõsastest kõduseeni & istutasid need amplipottidesse. Praegu on neil 8-liigiline seenekollektsioon.
Jah, lapsed nagu emmegi. Kaalikat oskab igayx kasvatada, aa harulduste kyttimine on põnevam!

suured numbrid

Paar päeva tagasi tõime jälle mõnedkymned puukesed. Seekord lisax hekipuudele-põõsastele ka 4 noort õunapuud (suve- & sygisesordid, no ei suuda ma viljapuudele vastu panna!) ning mõned eredamad & exootilisemad pysililled, mida ma suvel täishinnaga osta ei raatsinud.
Selle aasta september on olnud vrdl varasemate aastatega enneolematult labidatöine. Mu tagasihoidlik arvestus annab augusti-septembri istutuste summax kokku pealt 250 taxoni, enamus neist puittaimed põhjakaare hekis, pluss paarkymmend pysikut & mõned peenemad ilupuud-põõsad ka.
Eelmises postituses kirjeldasin oma haljastamise põhimõtteid & kasutatavaid liike, aga ka iluaiandus on mulle väga armas. Kuna pitsiliste puude-põõsaste & lilledega saan ma tegelda alles II järjekorras, siis on mu iluaianduse-osa olnud kyllaltki tagasihoidlik & säästu. Aga see peab olema botaaniline & põnev. Muidugi on mu aias vanad sordid pojenge, floxe, tulinelke & sireleid-enelaid, aga 21. sajand pakub aednikule (selle aasta ostud & paljundused siis, eelmiste aastate nimekiri on pikem, aga tarbehaljastusekesxem)):
Hambuline kobarpea, Desdemona & Midnight Lady.
Metsviinapuu Starshower (njummmiii!).
Viielehine eluväät (roniv zhenshenn:D).
Sibulalised: paarkymmend marmormustrilist tulpi tytre soovi järgi, pyvilill (milline aroom mugulal!), kitsalehine rohtlaliilia, veel veidi nartsisse & kymneid krookusi-kirgaslilli suurema pakiga, paarkymmend liiliat, aasia hybriid & trompet (see on täpsemalt oma paljundus).
Aediirised, mida andsid sõbranna & ema, 2 tundmatut sorti.
Aedmonardad, salveid & mitmed muud huulõielised pysikutest maitse- & ravinõgesed.
Siilikybarad, igat värvi & vormi. Karikakralisi.
Hiina siidipööris (pagan, ei mäleta saxakeelset sordinime).
Luga Spiralis, seemikud tuttava aiast.
Kõrreline:) vist tarn Frosty Curls, seemikud tuttava aiast.
Päevaliiliad Golden Price, Zamsis, tundmatu pruunikas topeltõieline & veel mõned.
Floxid Omega, Natascha, Creme de la Menthe, nõeljas (jälle).
Pojengid Bowl of Beauty & Kansas.
Puispojeng oli ka, aga tema juured osutusid äramädandatutex, feeeeeeiiil! Vali ka, kust ostad! Toalillede myyjalt, loll!
Mägisibulaid & kukeharju paarkymmend sorti & liiki, neid madalaid, mõeldes abikaasa ehitatud aia/mängumajakese katuse haljastamisele.
Must leeder, Pulverulenta & Black Lace.
Puishortensia & aedhortensia, yx neist oli Annabelle, teine Phantom. Andke andex, aga hortensiaid pole mul varem olnud ning mälu on veel lyhike.
Vilmorini pihlakas (peenemad lehed, roosad marjad).
Kukerpuu liigid & sordid: harilik, Ottawa, thunbergi (Rose Glow & 1 Gold-nimeline), Atropurpurea´d. Kukerpuud on ilusad, neid ostsin hekkidesse & soolotaimex kokku mingi 20.
Paju Hakuro Nishiki.
Äädikapuu Dissectum.
Võnk-pärgenelas Crispa.
Põõsasmaranaid paar tk, sh Pink Queen.
Hõlmikpuu.
2 pyramiidtamme.
Harilik kuusk Cranstoni.
Elupuud, Brabanti u 10 tk ja sammasvorm, vist Columna.
Viirpuid - tömbilehine, Rubra Plena; karvane u 12; harilik u 10 tk.
Ungari sirel u 4 tk.
Veigelad, kaunid: Variegata, Atropurpurea Nana & tundmatu roosa.
Davidi budleiad Black Knight & White Profusion pluss 1 kollaseõieline ilmselt kylmaõrn liik, mis tuleb tuppa.
Vesiroosid Rene Gerard & Sulphurea. (1 tundmatu roosa-valge oli varem)
Mitu roosi: Bella Renaissance, Tibiroos, Rhapsody in Blue, White Meidiland, Tom Tom & veel mõned, osad neist ilma etiketita & allahinnatuna, kuid täiesti terved & ilusate oxtega. Kurb & kahju, et meie talvedega on mul neid yle 10 ka välja surnud, praegu on kokku u 30 roosi liiki & sorti.
Pluss metsast toodud pähkli- & sarapuud, pihlakad, tammed, haavad, vahtrad, lodjapuud, paar kuuske-kaske ka, kokku u 60 tk (vbl rohkem, mitu istutust on kokku arvamata) ning omapaljundatud harilik sirel, kibuvitsad, enelad.
Viljapuid mainisin posti alguses, marjapõõsastest jagan sel aastal punast suurt tikrit ning punast väikest, mis pärit mu ema (I EW pärinevas) aiast. Varasematest aastatest on mul lugematu arv isepaljunenud musta sõstart ning 14-16 põõsast punase sõstra & tikri sorte. Pluss must aroonia Viking & veel 1 soome sort, kokku u 10 põõsast. Viljapuid-marjapõõsaid istutasin varasematel aastatel suuremal hulgal, praegu hangin-paljundan ainult uusi põnevaid sorte.
Vaja on veel keskmisi põõsaid hekkidele u sadakond.
& naabrite poolt äraprygitatud ning rõvedalt reostatud tiigi piiramisele ei saa enne asuda, kui poisid on aidanud pajuvõsa maha võtta ning kuidagi on välja kyhveldatud ysna mitu kantmeetrit aiaprahti, olmeprygi, sajad salaviinapudelid ning lihtsalt õline pori. Sinna läheb samuti u 80-100 puud-põõsast, mida ma peaxin hankima-paljundama juba praegu, sest sinna istutatav peab olema silmaga nähtav väh inimesekõrgune elavtarataim.
..........................................
Ma ei kirjelda praegu talvex tuppa toodavaid troopikataimi nagu kallad, kannad, alokaasiad, gladioolid & suured rohttaimed-liaanid. Neile pyhendan eraldi posti, sest ka neid on, ytleme et mitu.
Ohhohhoo.
Ei olnud yldse odav rõõm. Mõne puu & põõsa tulekut ootasin aastaid, sest alati oli muud & palju vajalikumat nimekirjas eespool või oli liiga haruldane & kallis. Aga nyyd on nad siin!
Hinnatundlik aednik (Aednik pole kunagi vaene!) ootab, kuni aiakaupmeestel algavad sygisesed allahindlused & metsast saab aitähhi eest kaeverdada puhkele sättinud noori taimi.
Kuidagi on nii kujunenud, et aasta lõikes on selline korraldus kõige mõistlikum.
Kevad & suvi on täis paaaaljusid muid tegemisi & kulutusi. Eriti mitme lapse & arenemisjärgus majapidamisega seotud kulutusi. Septembrix aga on mõistlik perenaine suutnud lapsed koolix-aiax vajalikuga varustada, täita puukuurid ning jäänud on viimased talvevarumised aia, autopargi & juurikakeldri osas. Minul kui paadunud boheemlasel tuleb veel võidelda poolelioleva magamistoa (katsu sa koos kõikenäppiva pooleteiseaastase tegelasega jännata seinte-põrandate puhastamise & proteesimise jm-ga) ning lekkiva veetorustiku tõttu ylesvõet koridoripõrandaga. (See viimane oli algusest peale kyllaltki hull, lihtsalt varem ei olnud aega ega võimalust sellega tegelda). Peab ytlema, et neid asju teen ma ise, sest abikaasal ei ole aega ega jaxu, ilmselt ka tahtmist. Muidugi mulle meeldib oma kätega asju teha, aga väga palju kallist ehitamise & haljastamise aega läheb raisku pereliikmete tagant koristamisele, pesu ning toidu peale. Lapsed on ju veel väikesed ega jõua-oska paljut, mille järele rajatav tsivilisatsioon lausa karjub. Aega, aega andke mulle!
....................................................
Tuleb õpetada vanemad lapsed korralikult putru keetma & lihaga toite (supid, hautised jms) valmistama. Kokkamine raiskab uskumatult palju aega, samas on see kerge töö, mis sobib ka koolilapsele. Me oleme sunnitud rakendama iidset & väga mõistlikku tööjaotust, kus tubaseid töid teeb see, kelle käsi labidat ei liiguta ning vikatit ei keeruta, uuemal ajal siis rooli ei keera. (Mul on imelik vaadata uuema aja inimesi, kes istuvad korteris, vahivad niisama, käed rypes, & kaebavad nälga ning kylma. Linnas, kus kõik on käe-jala juures ning soe, vesi & toit tulevad toru kaudu tuppa, riided vedelevad igalpool peaaegu tasuta lademes ning juhutöid on alati võtta!)
Jutt läx metsa, aga selline ma olen. Mees metsast, naine haavikust, kirves õlal, öökull põues.