27 jaanuar 2009

Igavene sygis

V2ljas on mitu p2eva sula. Vahepeal oli paar p2eva yle 10 kylmakraadi. Enne seda aga oli sula. Paari p2eva p2rast aga tuleb yle 10 kylmakraadi. Siis aga tuleb sula. Muidugi sademed, mis koosnevad sulalumest & vihmast...
Hiljaaegu raamatukogust laenatud roositeemaline raamat tuletas mulle meelde, et hea olex roosidele katet lisada. Samas, k6ik kattematerjalid ju ligunevad l2bi ning roos n8 haudub nende sees... olen leidnud qldse kesktee: katan suht kergelt ning korduvalt, vahepeal aga kylvan vettinud katetele vajadusel tuhka peale. K2esolev talv aga on eriti vastik oma m2rja lume ning tatise olemisega, lausa seente paradiis.
Sillutatud hoov m6lgub m6tetes. Ryystatud ahjudest j22nud telliste teerada on kehvakene, sest tellis laguneb ilmastiqm6jude t6ttu. Munakivisillutis aga on m6eldav - materjal siin l2hedal ning tasuta. Aastate jooxul olen palju ilusaid pildiraamatuid lugenud, k6rgepalgalisele eurooplasele sobivate tehiskivikatete k6rval on kohata yxiqid loodusl2hedasigi qjundusi. Muidugi on minu maakiviarmastuse juures valik tehtud.
Toataimed hakkavad puhkeperioodist 2rkama. Sygisel tuli mitmed fuxiad igavestele rohumaadele saata, paar pelargooni ka, aga 6nnex on enamus piisava tervise juures kevadist mullavahetust ootamas.
Kylvihooaeg algas, maarahvas! Noore q ajal, teadagi, kylvame! Seemnepoed ei suuda enam eriti millegagi yllatada, aga oma idanduskappi r66mustan juba lobeelia, alati6itseva begoonia, m6nede maicetaimede ning varsti ka tomatite & svammkurgi kylvidega. T2nu sordiaretajate kibedale t88le on ka exklusiivsed asjad nagu viinamaritomat, ning mitmed ilukutuurid nagu inglitrompet (ise ei kasvata) & m6ned pysililled ning elul6ngad saanud tavalisele aiasegaselegi k2ttesaadavax.
Vesiroosijuurikas talvitub vee2mbris. Uinub p6randal m6ne plusskraadi juures. Kallamugulad samamoodi oma eelmise suve pottides... muide, sygisel varusin 80L seguvanni, millest saab v2ixe ning turvalise veesilmakese qjundada, kallade & vesiroosiga. Maakivid muidugi ka!