20 oktoober 2017

Koledaid pilte

Hobikorstnapyhkija etteaste tulemusena hakkas normaalselt tööle ahi, mis ilmselt pole pikad aastad tuba ega sydant soojendanud. Aga kytmata tuba teadagi hakkab krooniliselt hallitama... Klassikalise pikast kuuseoksast luuaga rookimine andis tulemuseks u 60 liitrit tahma ja nõge, siibri ja kriiska vahele kukkunud savikamakad ja tellisetykid said ära võetud, ja ahju hingeelu tuttavaks. Kahjuks on vanakene ysna räbalas seisus, vajab paikamist ja pahteldamist, aga vähemalt töökorras. Ega ma ise ka enam uus ja värvilõhnaline pole, me väärime teineteist.


19 oktoober 2017

Uudiseid pole

Vahepealne väga uimane vihmaperiood lõppes, asemele tuli vähe värvikam ja tervislikum päikeseline ilm. Ilmamuutusepäeva hommik oli väga vastik, minu pea jalgadega pekstud osad valutasid hullu moodi. (Neuroloogi aeg on varsti.) Aga kui uus ilm juba kohal, siis seda ja selle erksamat käiku ei saa ju ometi raisku lasta. Pyhkisin eile pliitide truupe ja puurisin-raiusin vanale ahjule yhe puhastusluugi augu, kuhu tuleb panna tahmatops (kus, kurat, see teine tops sai, ei mäleta, yks on juba paigas). Laparoskoopiast tuleks pilte ka teha, sest pead lõõri ei pista, aga käsi koos pildimasinaga läheb kyll. Korstende pyhkimise töö jäi tänaseks, sest plekk-katusel ronimiseks on ilus ilm parem. Jah, võiks kyll see u 100€ või rohkem leida, 2-le korstnale ja 5-le koldele, ja elukutselise makstud mehe tellida, aga ma PEAN teadma, kuidas minu eluks vajalikud asjad töötavad ja mis nende sees on. Olgu öeldud, et see pole mul esimene korstnapyhkimine.
Lapsukesed käivad koolis ja autismispektri-poiss on oma õpetajaga hästi koostööd tegema ja õppima hakanud. Elukad on aru saanud, et soe suvi on läbi, ja kipuvad tuppa inimeste söögikappide kallale. Vihma on sadanud nii palju, et aias on viimase kuu aja jooksul ainult mõni puu istutatud, mõned kohad maakamaras on nii vedelad, et inimest ei kanna. Õnneks on meil laineline maastik ja vesi ei jää mihklist jaanini kohapeale lasuma.
Aa, kuna ma jätkuvalt olen oma maailma ainus moosekant ja pillihull, siis bändiliikmete otsimise asemel ostsin pedaali nimega Loopstation, e luuper. Väike sisemäluga aparaat, mis salvestab sinu sissemängitud viisijupi mistahes pilliga, millele sa saad jooksvalt kihte peale salvestada, ja siis kõige viimaks virtuaalse bändi saatel soolotada nagu torust tuleb. Ja kui elu veidruste ja kaelaaju probleemide tõttu käte tundlikkus ja koordinatsioon juba suht lombakad on, mind igatahes syvenev ebatäpsus juba häirib, siis ilma bändiliikmete nurinata fraasi, salmi või lugu harjutada veel, veel, veel ja veel.
Kurat, oleks sellised asjad 30 aastat tagasi võtta olnud.
Aga parem Hilja, kui mitte keegi.
Piltidel on õues toimuva ja peagi toas hädavajalike ettevõtmiste lyhikirjeldus.

03 oktoober 2017

Tatrapudrutango


Rostbiifiks pole tuju, ja
Jääb mulgikapsaski tegemata
On yleliigsed tagatykid sea
Ma teise paja tulele sean
Teen, mis tegema ma pean
Aroome köök täis on õige pea
Ja ootab etteastet kuldne sulavõi.

Briljantselt särab teraspott
Kapis nii kutsuv tangukott
Kann piima, ja ongi selge sott -
Yks tatrapuder sest syndima peab
Teen, mis tegema ma pean
Aroome neid magusaid ma tean
Ja ootab etteastet kuldne sulavõi.

Eelmänguta köögiski ei saa
Pekikuubikute praad
Malmpannil koos hakksibulaga
On valmis pudrusse sisse kolima
Teen, mis tegema ma pean
Aroomidesse elu hallus kaob
Ja yle kõige voolab kuldne sulavõi.

Viimaks mind ootab puhvetkapp
Lõpuks ju käes on lauakatt
Lillelist lina pole patt
Põlluviljade söömiseks panna.
Teen, mis tegema ma pean
Aroomid teid lauda paluvad
Ja yle kõige hõljub unelm
Sulavõist.