talve silm läks looja

ja mina pyhin ka unepisaraid. Tõused vara hommikul, saadad lapsed kooli, pissitad koera, tassid puid, mängid pesumasinatega, kohvitad, loed, yritad mõnda erialast mõtet mõelda, haarad mõne majapidamistöö järele, kraamid siit-sealt, iga paari tunni tagant tuleb tegelda söögitegemisega, mõned ehitusalased projektid venivad abiliste puudumise ja oma käte liigesevalude pärast, vahepeal on koristamisest-kokkamisest tappev tydimus, tahaks veidi rohkem pille kätte võtta, aga aega ei leia kuidagi, jne jne... Nädalavahetus oli erakordselt musikaalne. Laupäeval kylastasin sõbrannasid, kitarr kaasas, pyhapäeval oli huvitav kogemus 80 saava sugulase juubelil mängida koos teise akordionistiga dueti korras vanaaegseid rahvaviise. Lahe. ...Uus koer on uskumatult tubli abiline liigesehaigele. Minu teraapiakoer. Mida ta meil teeb, sellest oli yle-eelmises postis juttu. Vana koer on muidugi jätkuvalt kade, aga ma tasapisi õpetan teda mitte meeleheitlikult ja kadedusemarus yyrgama, kui viisakam seltskond yle õue patseerida soovib - nimelt on selleks abinõuks täis kõht! Kes viitsib karjuda ja sõimata, kui kõht mõnusalt nurru lööb. ... Kehvavõitu talv tegi aednikule vähe kurja.  Siidipööriste koha pealt ei oska veel öelda. aga mitu aastat vana Opuntia seenetas ära - teinekord ma katan sellised kultuurid kasvõi eterniidilatakaga kinni, et vett ei saaks. Kahju taimest, aga ehk on kuskil toas selle kaktuse jupike alles. Luban, et olen algaval hooajal kõigi oma sõprade, vaenlaste ja hoolealuste vastu hoolsam ja tähelepanelikum. P.S. Rullitud purustatud põhk on aias veel parem materjal kui puulehed - nimelt kohevam ja tugevam. Ilus hele ka.

Talihari ja koera uus kodu

Ilm on päris mõnna. Kylma antakse ainult jaopärast, et õhuke valge pudi maast päris ära ei kaoks. Lumekiht eksootidel on praktiliselt olematu. "Eksoote" aiaplogijate mõistes on mul vähe, ainult paar kämmalvahtrat, mõned kõrrelised ja sibullilled, aga ka roosid, elulõngad ja rohtsed pysikud ei ole ilmselt asjaga, st lumeta talvega rahul. Kes aga kõlgutamatu rahuga asjasse suhtuvad, need on erinevad siin juba mitu aastat talvitunud puud ja põõsad - elupuud "Brabant" ja "Smaragd", mida saab mõõduka hinnaga kõigist taimi myyvatest ehituspoodidest, ei ole isegi eriti pruunikaks tõmbunud. See viimane on taimede kaitse kylma vastu, mille toimemehhanismi ma kahjuks ei mäleta, aga kevaditi on sellised elupuud alati ilusasti lopsakat kasvu alustanud. Sama ka järjest kosuva "Golden Ribboni" ja "Wareana Lutescens" kohta. Nendel, ma pakun, aitab heledam värvus päikesepõletust vältida. Lehtpuud ja põõsad aga tuduvad täiesti rahulikult. Kui just -38 ei pakuta, siis ma ei muretseks isegi luuviljaliste pärast. ........... Uurisin millalgi endast targemate käest, kuidas ja millist koera muretseda. Et koerake peab olema omaniku nägu, see on selge tõde ja puhas kuld. Minu koer peab olema mõõdukas kehakaalus, mõõdukalt sportlik, armastama teisi loomi ja lapsi, aga samas ei ole tema aadellikkus synnitunnistusel ning peen väljanägemine ja kere vormi ning värvi sobivus kodu sisustusega selle kõige kõrval nii oluline. Pärast paariaastast järelemõtlemist ja eeltööd leidsin, et miks mitte anda võimalus nö kasutatud koerale. Nii. Kylastasin  Tartu Loomade varjupaika ja vestlesin naisega, kes seal koerte eest hoolitseb. Pikalt ja põhjalikult. Tark ja kogenud koerakasvataja Tamara soovitas mul koos lastega tulla koera võtma, sest, nagu ma olen veendunud, koer on ju pereliige ja ta peab kõigiga läbi saama. Koos 8- ja 10-aastase lapsega läksin seda asutust uuesti kylastama. Millised koerad seal elavad, seda saab hyva lugeja asutuse kodukalt ise vaadata, aga meie otsustasime pärast loomade jälgimist ja loomade meie jälgimist võtta steriliseeritud 5-aastase emakoera, kes näeb välja kaukaaslase ja hundikoera vahepealne, kannab valget kraed ja lakoonilisi heledaid sokikesi. On tugev ja turske, aga rahuliku loomuga, sööb mõõdukalt ja kasside peale mööda seinu yles ei roni. Jalutab kiiresti. Mulle meeldib eriti see, et ta oskab autos käituda ja talub sõitu hästi, sest minus peidus olnud koeraarmastaja on lõpuks ometi kapist välja tulnud ja loomulikult soovib vahepeal matkarajal paar kiiremat tiiru teha - niisama joosta on mõttetu, aga kui sul koer ka kaasas on, siis võib joosta kyll ja ennast liigutada on ju tore. Koerajalutamise etikett loomulikult on sama, mis inimeste omagi - ei tohi kedagi ehmatada ega hammustada ja sulle kuuluv peab olema rihma otsas (mitmemõtteline irve) ............ Varjupaikadest veel - loomulikult ei ole sealt looma võtmine tasuta. Inimene, kellel ei jätku raha koera loovutustasu maksmiseks, ei ole ysna tõenäoliselt võimeline ka loomale korralikku toitu JA TÄHELEPANU osutama. Mul oleks eriti rumalate maainimeste kohta palju kurja öelda, aga las see jääb spetsialistide ja ekspertide hooleks. Laske mul armastada.

Kaunitarid jääs

Iga talve alguses suudan ma ära oodata hetke, kui pikemad vihmalörtsilögaperioodid on läbi, ja alles siis roosid ja mitmed teised katmist vajavad kultuurid paksemate kasukate alla peita. Sel talvel puulehti on väga vähe võtta (läksid teised komposti ja ei viitsi neid sealt koukima hakata:P), see-eest ostsin sygisel loomakeste jaoks rulli põhku, millest jätkub ka taimekeste tarbeks. ... Ei tohi tubases aias liiga agar olla, kui õnnestub kastekann kätte saada. Suhkruleht hallitas maha, aga see pole esimene kord. Seekordne oli 3. ja lõplik katse teada saada, et suhkruleht on vastuvõtlik hallitusseentele ja kardab pimedat ja niisket eestimaa talve. Kui ma poleks teda mõõdukalt kastnud, siis oleks ta ära kuivanud. Seda asja siis sedamoodi. ... Pelargoonidel ja fuksiatel algas uus hooaeg. Nad ajavad pikki peenikesi haledaid võrsekesi. Kus sa oled, kallis päike?

Välja, kõik välja!

Ndlv veetsin yhe päeva puu otsas sõna otseses mõttes. Võtsin pika redeli ja tegin vanadele viljapuudele pisut arboristikat. Yks keisriherra-aegne haige ilupirnipuu (kirsisuuruste viljadega), mis on haruline nagu vanakurat, sai ka pygada, seda naabrite imestavate pilkude saatel - pikka redelit polnud mujale toetada kui vaid suvalisele oksapuntrale, ning siis ronib Kaaren kribinal-krabinal kiikudes puu otsa, pärast alla jälle ja niimoodi pool päeva järjest! (Me ei räägi pikemalt sellest, kuidas jõmmide tymakale seltsiks ja segaseks mängisin oma autost vikker-raadiot, sest Mina Tahan Ka Oma Raadiot Kuulata, T.ra, Kaste Arueisaavõi, Maiviitsi Koguaeg Kõikidega Kaubelda, Raisk.) Kogu ilus laupäev kuluski nende 4 vana puupässi peale ära, plus okste ja lehtede põletamine. Lõkkesse läks kogu kraam seepärast, et viljapuuvähk ja muud haigused kompostis edasi ei saaks mõnuleda. Aega kulus aga palju sellepärast, et 1) lapsed vajasid ka õpetamist-tegelemist ning viljapuid tuli töö käigus uurida, et lõigatud saaks just parasjagu. Seekord jäid pygamata tikrid ja alumise aia puud-põõsad. Ja viinapudeleid jm rämpsu täis kallatud tiik vajab kõigepealt pajupõõsaste/jurakate mahavõtmist, sest praegu ei saa võsa varjus kraamile ligi. Oi, ma tahan inimeste nägusid (loe: lõustu) näha, kui kogu nende aastate töö korraga päikese kätte ilmub! Aga see selleks. ......................... On põhjust rõõmustada mitme kultuuri eduka talvitumise yle. Muhedik soovitas noori, minul siis tootjapakendis põõsaspojenge yldse mitte tuppa talvituma tuua, ja ma lihtsalt sättisin nad okaspuude varju, et kyll maa ja lumekatte soojus neid hoiab. Hoidiski. Suur tänu hinnalise nõuande eest! Paar-kolm ladvapunga ehk on kannatada saanud, aga teised on kenasti punased. Hõlmikpuu talvitus talve nr 2 absoluutselt edukalt, samas kui parukapuu on veel arusaamatus seisundis. Elupuud ja teised taolised ei saanud isegi eriti päikesepõletust, aga harliku kadaka sort ja hiina kadakas vaevlevad ilmselt seenhaiguse käes ja har. kad. sai kõrvetada ladvaosa, mis lume ja luualaadse lehtpuuoksakatte alt välja ulatus. Pysikud pottides on OK, väga tore. Ja eelmise aasta elupuupistikud liivapottides samuti elus. Ma ei liigutanud neid eelmisel aastal, sest yhe poti kontroll näitas, et juurdumine oli aeglane ja kartsin mädanemaminekut kompostmulla sees talvitumisel pärast sygisest potitamist. Sel kevadel on näha, et sätivad kasvama ja nyyd võib ymber istutada. Lehtpuupistikuid pole veel kontrollinud. Roosidest on osa lõigatud, osa ootab ilusamat ilma, tammelehtedest talvekattest enamus eemaldatud. Roosid talvitusid ootuspäraselt, kasutan tammelehti edaspidigi, kuigi on koledam kui turvas, saepuru vms. ........................ Sibulalised juba töötavad. Krookse on vähe alles - mõned kollakad ja paar lillat, aga märtsi ja lumikellukesed edenevad hoogsalt. Hiidlauk on hiiglaslik nagu alati, tore suvekuulutaja ka viletsal märjal-kylmal kevadel:) Nartsissid tunduvad ilusad. Ja miski, mida ma pidasin tundmatuks liiliaks (mälu, oi-oi), on hoopis pyvilill, just praegu meenus! Sel aastal on teda juba 2 tk. Kõrrelistega on veel arusaamatu. Tarnad OK, hiinlane "Silbersturm" võimistandoligi OK- elus võrsed paistavad, aga hiinlane "Zebrinus" veel varjusurmas, karta on halba talvitumist, sest bot. aia oma on ka vilets talvituja olnud. Parthein "Variegata" juba võtab hoojooksu, osad konnakapsalised samuti. Vesirooside talvitumine kontrollimata. Krundi alumine osa vee all, sga eelmisel suvel veetud killuraja peal saab sõita juba. ........................ Aga tegelt on aed veel ysna räämas, aprillikuu asi, ja mõnijagu koli vedeleb ikka väljas, kesse jõuab iga päev 9 ametiga tegelda. Aga ma vähemalt pyyan. ....................... Ja teate, kevadine päike on tõeline imerohi, meie niiskes kliimas aeg-ajalt hulluvad liigesehaigused taanduvad päikesesoojas täiesti imeliselt! Ma saan täiesti aru, miks paljud inimesed sygisel masendusse vajuvad ja nõrgukesed haiged ja vanad just talvel surevad. Päikest ei asenda mingi vitamiin ega solaarium. Kallid aiaplogijad ja kõik teised ka! Tulge välja päikese kätte, see on õnn kõigile ja tasuta!

Lume alt suvesse

V2he on neid kultuure, mis minul on aastate jooksul kylmakahjude kirja l2inud. M6ned roosid, m6ned nunnutamata j22nud sibulaliste seemikud botaanikaaia sibulalistelt, yks kehvas seisukorras veigela variegata nana v6i mis ta oligi. Eriti 6rnade ja eriti kallite ajastul 90-tel polnud ma veel aiapidaja ja hiljem on meie aiapoed juba teatud n6uetele vastavat kaupa pakkunud.
Kuid yllatab ja r66mustab mind nimekiri neist imeasjadest, mis kevadel p2rast pikaleveninud hoov6ttu siiski kasvu alustavad.
Yks taolistest vigurv2ntadest on haraline ploomipuu "Pissardii". Kyll see on ilus punane puu. Minu juures on ta vist juba 4 talve talvitunud, kuid n8rritavaks peab ninetama asjaolu, et see konkreetne puu kylmub alati lumepiirini tagasi ja alati puhub tuul osa kokkukuhjatud lund minema. Ka sel aastal alustab puu vaevalt p6vek6rguse tuustikesena, olgugi et pookealus, tavaline haraline ploomipuu:P. sooviks taevak6rgusi v6rseid ajada. Ma pean sellise asja syydlaseks puukese l6unamaist, t2psemalt ilmselt madalmaist p2ritolu. Ostes oli see puu muide ligi 2 meetri k6rgune, minu juures jaksab aga vaevalt meetrise kasvu visata.
Teine vigur on tutsakas loorberioksi. Maxima toidupoes on aeg-ajalt muudki, kui Optima Jahu, Poki 6lu ja Odav Vorst. No n2iteks seemneid ja juurikaid, vahest ka potis maitsetaimi. Pott kymnete loorberiseemikutega r66mustas eelmisel suvel nii mind kui mitut sugulast-tuttavatki. M6ned nirumad j2id yle ja kolisid lillepeenra serva vorstirohup66sa alla ja sygisel sai katteks peot2ie lehti. Et loorber kuulu j2rgi ypris jahedas talvituda soovib, siis seda need taimed ka said. Kevadel oli r66m suur, kui m6ne elusa punga avastasin ja v2ga peagi tuleb nad paremasse mulda panna. K6nelemata neist loorberitest, mis eelmisel suvel potis said elada - see kultuur vajab RAMMUSAT mulda ja minu parandet aiamuld ei ole piisav. Sygisel aga, kui sajad potitaimed peab plusskraadide manu talvituma tooma, siis loorberid tuppa ei saa - neile piisab pikaliasendis puhkamiseks paksust kuivast tuduasemestki, see paistab olevat kindel.
Sygisel j2i peenardesse m6ni gladioolisibul ja kehvakeseks muutunud tervis ning l6plikult l6ppenud s6brahooaeg ei pannud mind usinasti aeda koristama. Kevad aga t6i sibulalistegi hulgas yllatusi - v6rsed on ajanud punt gladiooli tytarsibulaid, pisikesed nagu piprad, aga kanged kasvama. Kaeverdasin taimej22nuseid yles, kuid leitud igati k6va ja eluj6ulisena tunduva priske emasibula, mille kyljes paarkymmend tytarsibulat, pistsin maha tagasi. Minu poolteaduslikud katsed vajavad j2tkamist uue v2ljakaevamisega, et uurida emasibula olukorda ja tytarde kasvukiirust. Teatavasti on rootslased suutnud seni kylma6rnade kultuuride neil talvitunud taimeosadest saada vastupidavamaid j2rglasi. Ning veel yks sibulaline, valkjas hiidyatsint (Galtonia ...), mille seemneid ma 6-7 aastat tagasi kylvasin ja mille paarikymnest seemikust pidas aastate jooksul vastu 1, on kasvatanud oma esimese umbes meetripikkuse, aga veelgi veniva 6ievarre ja ma loodan temalt palju, nimelt meil h2sti talvituvat sibulalist.
On nartsissid, mille ostmist ma absoluutselt ei m2leta, aga yhtedel on 22rmiselt huvitavad rohelisekirjud t2idis6ied. Kurat, et mu pooletoobises ajus ka SELLISED m2luaugud peavad olema.
Ja 22dikapuu "Dissecta" on p2rast pikka m6tlemist ja kevadp6demist asunud pintslikesi andma. Mul on 2 harilikku 22dikapuud, nemad on 7 aasta jooksul arenenud juurev6sutaimekestest enam kui 3-meetristeks lakoonilisteks iludusteks, aga kas l6hislehine kui teatavasti 6rnem uudisasi nii tublisti kasvab, ootame ja vaatame, ehk leiab talle parema kasvukoha.
Mustad leedrid "Pulverulenta" e valget2piline ja "Black Lace" e v2ga tume punane on kiirelt uued kasvud ajanud. Loodan kiiret kasvu ja 6igeaegset puitumist. Ma ei tea, mis juhtus samas kohas talvitunud veigela, mainitud "Variegata Nana"-ga, ilmselt oli keegi tema tyve lume all paljaks n2rinud.  Aga kohas, kus ma teadsin olevat kopsurohu "David Ward", t6usis hoopis tundmatu siilikybar...
Noored pirnipuud yllatavad sellega, et kasvatavad imekiirelt imepikki v6rseid. Sai teisi sygisel rammutatud ka.
Rabarber tundus manduvat, taimed justkui j2id paar viimast aastat j2rjest v2iksemaks. Oksahake, puulehed ja s6nnik, paistab, lahendasid selle mure 2ra.
Oli miski salvei, mille kohta sygisel kahtlust v2ljendasin. Sai talveks samuti peot2ie puulehti kuklasse - ja nyyd on ilus p66sas olemas.
Kollasekirju liivatee (potitaim Maximast) - unustasin teise sygisel kiviktaimlasse ja kui ta mulle meenus, oli maa juba kylmunud. Sama temaga - veidi leheprahti katteks ja hiljem hunnik lund, kuigi meeleolu lootusetu. Talvekatte alt tuli v2lja igihaljana k2ituv p66sas, kylm kevad teda ei h2irinud, ja uued kasvud on juba v2ga ilusad erkkollase-tumerohelisekirjud.
Roosipeenraga on segadus. Mul ei pysi sortide nimed meeles, aga p66sa kuju ja 6ite j2rgi saab hakata 2ra arvama ja mingid m2rkmed teha. Roose on mul n2rused umbes 25 sorti ja liiki, aga kokku on k6iksugu taimi ikka sadu ja sadu ja ma h2benen neile etikette kylge panna - iluaiale ei tule need kasuks, aga kollektsioonaiaks nimetada mu aeda veel ei saa...
Olen loll ja laisk. Suure osa p2evast tuigerdan kuidagi autopiloodil, mehaaniliselt k2tte6pitud t8id ukerdades. Mul k2ib pidevalt pea ringi, vahepeal valutab sealt, kuhu p2tid jalaga tagusid. Ma ei suuda keskenduda, lyhim2lus tuleb ette ulatuslikke auke ja argumenteerimisv6ime on kuskile kadunud. See t2hendab, et ma ei suuda systemaatiliselt tegutseda, ettev6tmisi planeerida, korraldada ja t2ide viia ning lisaks v6imalikule leivateenimisele on sitas seisus ka mu igap2evaelu. Ma ei tea, kuidas see igap2evaelu peaks normaalselt v2lja n2gema, aga on 2hmane tunne, et vaat niimoodi kyll mitte.
Kui m6ni korralik inimene leiab, et milleks sinu olukorras inimesele aed, parem lase endale puue m22rata v6i koli korterisse/ela hullumajas, siis tegelemine pere, taimede ja majaga sunnib mind m6tteid koondama, tegema keskendumisharjutusi ja teatud asju ka suhteliselt 6igeks ajaks l6petama. Seda k6ike saab nimetada t88teraapiaks ja rehabilitatsiooniks ning riik ei pea oma tegemataj2tmiste juures ennast syydlasena tundma - saate ju ise hakkama, mis teile veel vaja on. Ja mina ei pea k2ima asutustes uste taga kerjamas ja selle juurde kuulama abikaasa pidevat kriitikat, et tema t88aeg jookseb jne, kuna seljakiiksu ning pideva peap88rituse p2rast vajan ma kodust v2ljas isiklikku abistajat. Autorooli istusin viimati talvel millalgi ja seisund on praegu nii zen, et ei tunne puudust ka uuesti s6itma hakata.
Ilusat suve meile ja palju toredaid t88tunde, et me saaksime endid v6imalikult kaua tervetena tunda!

Igavene sygis

V2ljas on mitu p2eva sula. Vahepeal oli paar p2eva yle 10 kylmakraadi. Enne seda aga oli sula. Paari p2eva p2rast aga tuleb yle 10 kylmakraadi. Siis aga tuleb sula. Muidugi sademed, mis koosnevad sulalumest & vihmast...
Hiljaaegu raamatukogust laenatud roositeemaline raamat tuletas mulle meelde, et hea olex roosidele katet lisada. Samas, k6ik kattematerjalid ju ligunevad l2bi ning roos n8 haudub nende sees... olen leidnud qldse kesktee: katan suht kergelt ning korduvalt, vahepeal aga kylvan vettinud katetele vajadusel tuhka peale. K2esolev talv aga on eriti vastik oma m2rja lume ning tatise olemisega, lausa seente paradiis.
Sillutatud hoov m6lgub m6tetes. Ryystatud ahjudest j22nud telliste teerada on kehvakene, sest tellis laguneb ilmastiqm6jude t6ttu. Munakivisillutis aga on m6eldav - materjal siin l2hedal ning tasuta. Aastate jooxul olen palju ilusaid pildiraamatuid lugenud, k6rgepalgalisele eurooplasele sobivate tehiskivikatete k6rval on kohata yxiqid loodusl2hedasigi qjundusi. Muidugi on minu maakiviarmastuse juures valik tehtud.
Toataimed hakkavad puhkeperioodist 2rkama. Sygisel tuli mitmed fuxiad igavestele rohumaadele saata, paar pelargooni ka, aga 6nnex on enamus piisava tervise juures kevadist mullavahetust ootamas.
Kylvihooaeg algas, maarahvas! Noore q ajal, teadagi, kylvame! Seemnepoed ei suuda enam eriti millegagi yllatada, aga oma idanduskappi r66mustan juba lobeelia, alati6itseva begoonia, m6nede maicetaimede ning varsti ka tomatite & svammkurgi kylvidega. T2nu sordiaretajate kibedale t88le on ka exklusiivsed asjad nagu viinamaritomat, ning mitmed ilukutuurid nagu inglitrompet (ise ei kasvata) & m6ned pysililled ning elul6ngad saanud tavalisele aiasegaselegi k2ttesaadavax.
Vesiroosijuurikas talvitub vee2mbris. Uinub p6randal m6ne plusskraadi juures. Kallamugulad samamoodi oma eelmise suve pottides... muide, sygisel varusin 80L seguvanni, millest saab v2ixe ning turvalise veesilmakese qjundada, kallade & vesiroosiga. Maakivid muidugi ka!

sydametunnistus

Kellel p22lkirjas mainit asi v2hegi olemas on, ei v6ta endale egoistliq looduse-allutamise soovide & keskkonnakontrollimise-unelmaga elades 6rnu l6unamaa taimi. Ma peaxin praegu minema oma parimate jopside & sallidega ocima elul6nga- & roosip66said, sest pole leidnud aega Ulilas p66saste vahel vedelevaid turbahunniqid kylastada ega sealt m6nisada liitrit turvast taimede katmisex varastada. Ega mul v2ga 6rnu asju just pole, aga paar elul6nga (Piilu, Viola, Minuet) tahavad ilmselt kyll h2dasti katet.
Kylm on, qradi, qradi kylm on (q harjunud suviste jamaika-tempricitega:))