25 aprill 2013

Välja, kõik välja!

Ndlv veetsin yhe päeva puu otsas sõna otseses mõttes. Võtsin pika redeli ja tegin vanadele viljapuudele pisut arboristikat. Yks keisriherra-aegne haige ilupirnipuu (kirsisuuruste viljadega), mis on haruline nagu vanakurat, sai ka pygada, seda naabrite imestavate pilkude saatel - pikka redelit polnud mujale toetada kui vaid suvalisele oksapuntrale, ning siis ronib Kaaren kribinal-krabinal kiikudes puu otsa, pärast alla jälle ja niimoodi pool päeva järjest! (Me ei räägi pikemalt sellest, kuidas jõmmide tymakale seltsiks ja segaseks mängisin oma autost vikker-raadiot, sest Mina Tahan Ka Oma Raadiot Kuulata, T.ra, Kaste Arueisaavõi, Maiviitsi Koguaeg Kõikidega Kaubelda, Raisk.) Kogu ilus laupäev kuluski nende 4 vana puupässi peale ära, plus okste ja lehtede põletamine. Lõkkesse läks kogu kraam seepärast, et viljapuuvähk ja muud haigused kompostis edasi ei saaks mõnuleda. Aega kulus aga palju sellepärast, et 1) lapsed vajasid ka õpetamist-tegelemist ning viljapuid tuli töö käigus uurida, et lõigatud saaks just parasjagu. Seekord jäid pygamata tikrid ja alumise aia puud-põõsad. Ja viinapudeleid jm rämpsu täis kallatud tiik vajab kõigepealt pajupõõsaste/jurakate mahavõtmist, sest praegu ei saa võsa varjus kraamile ligi. Oi, ma tahan inimeste nägusid (loe: lõustu) näha, kui kogu nende aastate töö korraga päikese kätte ilmub! Aga see selleks. ......................... On põhjust rõõmustada mitme kultuuri eduka talvitumise yle. Muhedik soovitas noori, minul siis tootjapakendis põõsaspojenge yldse mitte tuppa talvituma tuua, ja ma lihtsalt sättisin nad okaspuude varju, et kyll maa ja lumekatte soojus neid hoiab. Hoidiski. Suur tänu hinnalise nõuande eest! Paar-kolm ladvapunga ehk on kannatada saanud, aga teised on kenasti punased. Hõlmikpuu talvitus talve nr 2 absoluutselt edukalt, samas kui parukapuu on veel arusaamatus seisundis. Elupuud ja teised taolised ei saanud isegi eriti päikesepõletust, aga harliku kadaka sort ja hiina kadakas vaevlevad ilmselt seenhaiguse käes ja har. kad. sai kõrvetada ladvaosa, mis lume ja luualaadse lehtpuuoksakatte alt välja ulatus. Pysikud pottides on OK, väga tore. Ja eelmise aasta elupuupistikud liivapottides samuti elus. Ma ei liigutanud neid eelmisel aastal, sest yhe poti kontroll näitas, et juurdumine oli aeglane ja kartsin mädanemaminekut kompostmulla sees talvitumisel pärast sygisest potitamist. Sel kevadel on näha, et sätivad kasvama ja nyyd võib ymber istutada. Lehtpuupistikuid pole veel kontrollinud. Roosidest on osa lõigatud, osa ootab ilusamat ilma, tammelehtedest talvekattest enamus eemaldatud. Roosid talvitusid ootuspäraselt, kasutan tammelehti edaspidigi, kuigi on koledam kui turvas, saepuru vms. ........................ Sibulalised juba töötavad. Krookse on vähe alles - mõned kollakad ja paar lillat, aga märtsi ja lumikellukesed edenevad hoogsalt. Hiidlauk on hiiglaslik nagu alati, tore suvekuulutaja ka viletsal märjal-kylmal kevadel:) Nartsissid tunduvad ilusad. Ja miski, mida ma pidasin tundmatuks liiliaks (mälu, oi-oi), on hoopis pyvilill, just praegu meenus! Sel aastal on teda juba 2 tk. Kõrrelistega on veel arusaamatu. Tarnad OK, hiinlane "Silbersturm" võimistandoligi OK- elus võrsed paistavad, aga hiinlane "Zebrinus" veel varjusurmas, karta on halba talvitumist, sest bot. aia oma on ka vilets talvituja olnud. Parthein "Variegata" juba võtab hoojooksu, osad konnakapsalised samuti. Vesirooside talvitumine kontrollimata. Krundi alumine osa vee all, sga eelmisel suvel veetud killuraja peal saab sõita juba. ........................ Aga tegelt on aed veel ysna räämas, aprillikuu asi, ja mõnijagu koli vedeleb ikka väljas, kesse jõuab iga päev 9 ametiga tegelda. Aga ma vähemalt pyyan. ....................... Ja teate, kevadine päike on tõeline imerohi, meie niiskes kliimas aeg-ajalt hulluvad liigesehaigused taanduvad päikesesoojas täiesti imeliselt! Ma saan täiesti aru, miks paljud inimesed sygisel masendusse vajuvad ja nõrgukesed haiged ja vanad just talvel surevad. Päikest ei asenda mingi vitamiin ega solaarium. Kallid aiaplogijad ja kõik teised ka! Tulge välja päikese kätte, see on õnn kõigile ja tasuta!

16 aprill 2013

Isamaa pale

...ootab rookimist, et olla nappidel õilmitsemise-nädalatel ka täiega hiilgav ning austusväärne. Kui nädal tagasi oli maa veel täiesti lume all, siis viimase 3 päevaga võib öelda, et enam mitte eriti. Aga oma aiakahjusid ma veel hinnata ei saa - kriitilisematel kultuuridel on peal paksud lumekuhilad, mida ka rehaga laialiajamise katsed ei ole peletada suutnud. Aga aed pole ainnult lilled-liblikad, vaid ka sygisel ootamatu pöörde võtnud koridori remondi ning pereliikmete ebapiisava korraarmastuse tulemusena on talv jätnud õue ukse ette hulga kahtlast kraami, mida läinud laupäevast alates vastavalt sulamise järjekorrale roogitseda saab! Aiahooaja avasingi õuest katkitallatud värviämbreid, kompostihunniku poolele teele pidsama jäänud köögiviljajäänuskite ämbrite jm peitvara avastamise ja osalise teisaldamisega, kusjuures jätkamist ootab veel yht-teist. .................. Yks poiss sai meil 3-aastaseks. Me käime vahepeal lasteaias ka, pool päeva korraga. Ta on väga õrna hingega laps ja harjuda ei õnnestu tal eriti. Nii et emmmme peab ligi olema. Emmmme võtab siis kotist mõne pooliku kudumi ja nii saab igayks teha oma asja - laps lasteaiaga harjuda ja ema tööd. Sel nädalal aga on lapsukene haige ning töö käib kodus. Ega mina ka väga terve pole - mäletatemu sygisest aadlidaami-haigust, st valu õlgades, mis on otsustanud mitte paraneda. Ma tegelen praegu tootearendusega, sest lihtlabane kudumine on tegelikult väga lai ja võimalusipakkuv ala. Tööd on palju, ma muretsen ja tunnetan pidevat pinget, rahulolematust, ebaedu jne. Õnneks on ilmad ilusad, see tõstab tuju ja annab jõudu. ....................... Ma olen suure tyki ette võtnud. Nyyd tuleb ainult närida, visalt ja järelejätmatult, ja pyksisääre kallale kippujaid peletada, mõmisemisele mitte aega raisates.