Mängiv inimene

Ostsin lapsele mängukonsooli. Rõõmu kui palju.

Minu mängukonsool nii rõõmustav ei ole paraku, vaat see:

Sade

Minu kaunisse lõunaeesti suvesse hakkas öösiti sisse sõitma kuri Põhja-Läti kliima. Teate kyll, et Põhi, see tähendab - märg, kylm, tormine ja tatine; paks jope, villakamps, kõrged kummikud, iga veerand tunni tagant uued kuivad kindad... aga iga suvi on paar nädalat ilusat ilma ka, seega sul on võrdlusalus... Täna oli see Põhja-Läti asi juba nii julge, et jäi hommikul koha peale ega lahkunud isegi siis, kui päike oma tööpäeva alustas. Aga minul suvi puha pooleli ja.

Millalgi [vist maikuus] tellisin yhest e-poest kasulikke masinaid, aga siis tuli vihmahoogudega ja muidu päris ebakorrapärane suvi koos täiesti ootamatute aiatöödega ja ma unustasin yhe kastikese sootumaks. Täna aga ei lasknud latgalite kylmad hoovihmapilved ei pakuvirna saba lahendada ega võimsate liaanide alt ennenägematuid õistaimi otsida (loe: sel ajal, kui ma veeuputustest pääsenud pakuvirnaga lammutasin, kasvasid kassitapud floksidele pähe - ja mõlemad on ohtra kana- ja muu sõnnikuga väetatud), muru oli jälle salakavala õõtsiku konditsioonis, aga mu jalad tallusid järjekindlalt õue suunas. (Hyva lugeja teab, et kui õues vähegi plusskraade on, siis tirib miski mind vastupandamatu jõuga õue.) Viimasel hetkel nägin esikus seina ääres vedelevat narmendavat kasti ja haarasin sellest nagu päästerõngast - sa ei pea kylmi ja märgi jurakaid ja juppe näppima, veeretama ega tõstma, vaid teed õueõhu käes varjualuses siiski kasulikku asja, iga natukese aja tagant käid toas vajalikke riistu otsimas, tähendab nina ja näppe soojendamas. Päev läheb longates,  aga mitte ka päris raisku. 

Noh, päris kokku ma seda veel ei saanud. Trumli 6-st poldist 2 ei istu oma auku,  keera, kuidas tahad.  Ja segamislabade kruviaugud ei sobi trumli omadega.

Persse.

Naiselikku

Kellele meist ei meeldiks läikivad vidinad ja ilusad pudinad. On mulgi neid mitu kummutitäit. Hiljaaegu laenas tytar yhte mu asjakest ja ma pidin seejärel seda natukene kõbima. Laps oli õnnetu, et kallis kulin katki, aga ainult natuke kruvimist ja vandumist, väheke kangutamist ja nuputamist, siis väike proovitööke, siis veel yks, ja siis veel, ja mu enda õuemängud said seega samuti käima lykatud.

Muide, aasta tagasi jäi saemehe-kevad mul täiesti vahele, sest tervis oli ikka päris paha. Talvepuid hakkasin mitmest tõvest tasapisi taastudes tegema alles juunikuus. Kuna sel ajal keegi enam metsa ei lähe, siis nikerdasin yle-eelmisest aastast jäänud poolmädand saunapalkide ja võsalõikamise produktide kallal. Pikalt nikerdasin, sest jõudu oli väga vähe, pidev õudus segas ja kurnas, hooaeg venis põmst oktoobrisse. Aga vana puit kuivab varju all palju kiiremini kui toores metsapuu, seega talv sai yle elatud. Ja nyyd on uus kevad, uus mina, uued mängud. Värske saepuru saabastes on ikka kindel kevadekuulutaja, kui ka kuldnokad ja kärbsed hiljaks jäävad. 

Pildil on noolega näidatud eespoolmainitud pahandust tekitanud vidin, ilma milleta ei toimi majandus, laguneb tehnoloogia, purunevad inimsuhted ja hävib maailmarahu. Nyyd on maailm jälle mõneks ajaks päästetud. Häid vidinaid meile kõigile!