14 juuli 2010

aeg koguda


Nagu igal muul elualal löövad välja mu setu esivanemate pärilikqsahela ihnsust puudutavad osad, nii on see ka mu suurima kire ning raskeima haiguse - taimede hankimise juures. Sel aastal olen nagu muuseas oma koju toonud mitmeid põnevaid kodanikke kogu maailmast, amasoonase alokaasiast & kestvik "Schwartkopfist" musi-punahuule sirpja vormini. Sest nad olid poes juba mõnevõrra närcinud ning ootasid mind veidi õnnetult & allahinnatult. Muidugi võcin ma nad enda juurde!
Ei, ma ei bole iluaednik selle tavalises mõttes. Ma ei oci parimaid viise, qidas mõnd lillekest efektiivsemalt exponeerida või oxakest rahva rõõmux painutada. Ma olen kollexionäär.
See tähendab seda, et ma elan nagu Vanamutt oma 300 Kassi keskel. Mu taimed moodustavad omaette kogukonna, yxteist toetades, niisutades, varjates. Ma pihustan, kastan, istutan, väetan, arenen koos nendega. Taimed õicevad ning annavad järelkasvu, keda siis minu järelkasv saab uurida. Ex nad siis vastastikq uudistavad yxteist ning mõned õpivad neid teisi mõistma & hoidma.
Ma leian, et me teeme maailma niimoodi paremax.
Jah, meie kodu on kõike muud q euromaja. Meil puuduvad qlsate firmade kindlat sorti riietest koosnev garderoob, teatud massimoodsad vidinad, just praegu äärmiselt hädavajaliqd trendisisustusesemed & väliskoli. See-eest on meil omaette äärmiselt põnev ning detailirohke paralleelmaailm, & selles on toataimedel eriline osa. Q mu enesetunne kipub vahest väga hõredax minema & kõigi oma kohustuste juures hakkan svammimõtteid mõtlema, siis aitab mu väike roheline padrik jälle teatud korda luua. Minusse tuleb tagasi huvi Elu vastu, kirg kogeda (et mitte öelda: omandada) midagi uut, teatud rutiin taimede hooldusel murrab teatud majapidamisrutiinid.
Kõik see on ytlemata kena keik. Aga asi hakkab korraliq kollexiooni mõõtmeid võtma.
Nyyd tekib kysimus: millise kollexiooni? Orhideed? Troopiline & lähistroopiline Ameerika? Aafrika? Ehk lehtehistaimed? Kalanhoed &t paxulehelised?
Ei, eiei. Ma ei taha nö tavalist kollexiooni kicast selckonnast. Ma olen nö vanaema-kollexioonide koolkonnast, mis ytleb ainult yht: kõik, mis on huvitav, peab ka minu qmmutil kasvama!