17 detsember 2018

Võtsin jälle yle pika aja

Kidra kätte. Sest.
Talv on, õues kylm ja lumi, yle mitme aasta erakordselt talvine detsember. Ainult tubased meelelahutused, kytmine ja kygelemine. Väga palju toas passimist.
Ja, kitarr.

See kraad kangem, mida ma mängida ei oska. Esialgu vaevlen paari heliredeli ka sõrmestuse kallal. Oi, kyll on raske vigadeta, täpselt ja rytmikalt heliredelit teha. Ma ju ei ole enam 10-aastane.
8-keelsetel mängivad muidu edasijõudnud metalbändikitarristid ja džässmuusikud, mina olen edasijõudnud ahnitseja. Koordinatsioon ja keha valitsemine on käest kadunud, nii et isegi teatud taseme hoidmiseks tuleb järjest rohkem pingutada. See ei ole ealine iseärasus, vaid ebainimlikes tingimustes veedetud elu tagajärg, mida aga ravibki ainult yks asi - rohkem heliredeleid!
Mälu ja tähelepanu kadumist aeglustab samuti keskendumisharjutuste tegemine. Kitarr on tehniliselt võttes minu kui nägemismeele kaudu õppijale palju keerukam pill kui klaver, millel noodid on otsekohe ilusasti klaviatuuril näha, aga kitarril on need nähtamatud ja mitmel keelel paralleelselt, nagu võlumaailma loitsud, mida valesti mängides ja lauldes need tööle ei hakka. Nyyd ma juba, peale mitut aastat harjumist, hakkan kitarrikaelal noote NÄGEMA.

17. detsember

Tuules hõljuvad õunad
Nägudel talvine irve
Puu okstel on sajaaastane
samblik
Ma ei saa ikka veel neid õunu kätte
Seisan hiiglaslikul verandal
Käes tyhi klaas
Nende õunte mahl ei saa olema magus
Ma ehmun oma saamatusest
Muutun väga väikeseks
Veranda sajaaastase puidu lõhna hoovuses
Hall muutub mustaks
Samblik lendab nahkhiirtena laiali
Õunad irvitavad

14 detsember 2018

Õhtulaul

Igihämaruses igavleb
Õhtutäis tihenevat ööõhku
Laulud mu kõris vakatavad ja muutuvad kriipivateks kristallideks
Viisid mu hinges, peale paari värelevat sirutust,
Tõmbuvad tagasi tolmusteks kerakesteks
Sõnade pillav pidu vaibub tumedateks metsavärvi joonteks hinge hämaramatel ääremaadel
Tuuleululuule tasa tusastes pajupusades
Ja see ongi kõik

August 2018

ehk,  Laul laulu tegemisest

Ma panin raadjo laua peale
Lauaplaat kleepis öisest kasteniiskusest
Raadjo vaikis kleepuvalt ja kiuslikult
Lauajalgades elavad puukoid ja nende käigud
On vanemad kui mina
Ja mu kiirkuivatatud puidust odavad kitarrid
Ja mu kiirkäigul õpitud odavad laulud
Tulevad täna ja kaovad homme
Ma panin raadjole kõlari kylge ja hääled sisse
Kitarride juhtmed olid märjad ja kiuslikud
Kui laulsin oma odavast naiseelust keset puukoisid

12 detsember 2018

Väiksem väljakutse ja muud turumutijuttu

Väikesed võsarahvad peavad ikka suuremate keeli ja kombeid õppima. Hädapärast saan juba hakkama elektrikitarristide ja interneti keelega, aga Rammsteini ja E-Bay.de keel on igavene häda. No kunagi tegin jebei konto, et Euroopas liikuvaid kudumismasinate juppe, 12-keelseid elektrikidrasid ja muud meil täiesti mitteliikuvat vaadata ilma tyytu EUst väljaspool asuvate pakkumiste filtreerimiseta. Ingliskeelses e-beis on rõhuv enamus huvitavast kraamist nimelt myygil USAs, millel aga on kõrge postikulu, EU sisendkäibekas ja toll. Aliexpress mind kah ei huvita, aitab yhest väljamaa nännimyymiskeskkonnast kyll. Nii et hääd saksa keele õppimist mulle.
Ilm on rõve, madalrõhkkond on, õues tegutsemist segavad kole uim ja väga lyhikesed päevad. Aga peaks.
Praegu molutan toas, puhkan kõverate plastikprillidega ketramisest silmi ja valmistun tollestsamast saksa eebeist trummelkraase otsima. Uuest peast on need mitmesajaeurine rõõm, enamus pakkumistest USAs pealeselle, aga ehk leiab mõne euruupa uunikumi, et mitte öelda logu. Käsikraaside jõudlus nimelt on väga väike ja nendega nyhkimine paneb käed valutama huvitaval kombel. Vajan uuendusi.

06 detsember 2018

Proovisin jõululaulu teha.

Ja avastasin, et ma ei suuda enam lamavas asendis luuletust välja mõelda! Pysti seistes aga on signaalisegajaid maru palju.
Vaat SEE on mandumine, allakäik ja häving, sõbrad.

03 detsember 2018

Vanarauajumalanna kaeblused

Mul on hoovi peal 6 erinevas lagunemisastmes autolaipa. Kuidagi märkamatult on nad meie hoovi hiilinud ja magupidi maha istunud. Kuna abikaasa teovõime ei ole väga piiramatu, siis on neist 4 minu nimel, 2 on teadmata omanikuga või arvelt kustutatud, ma tõesti EI VIITSI nende kõikidega isiklikult tegelda. Just praegu võtsin sundkindlustuse vältimiseks 2 raibet ajutiselt arvelt maha. Sest 1. neist on juppideks ostetud ja 2. liiga mädand põhjaga, Kuusakoskisse viimiseks tuleb temale võtta renditreiler. Tundmatute omanike iidvanad romud aga tuleb mul oma väikeste valgete käekestega tykeldada, materjalideks sorteerida ja vanarauaks myya. Ootan põnevusega kevadet ja rauatöödeks sobivat ilma.
Mõnda raibet on vahetevahel sõiduks vaja. Sellega seoses kogeb nii mõndagi ärritavat ja pahameelt tekitavat, et mitte öelda raevutsemapanevat.
Hea, et ma veel vihastadagi suudan. Järelikult olen elus!