Veelkord mängimisest

Yhesõnaga,  yritan viimase 100 aasta tegemata töid ruttu sygiseks valmis teha. Aga meiekandi looduse eripärad sõidavad pidevalt sisse, no näiteks vihmaste ilmadega imelis...kult kiiresti mulle kulmudeni kasvanud mur...hein. Selle asemel, et majaga myrada või vanarauaga mängida, pean rukkilõikust etendama. Eks ma siis mängin ja myran kodumur..., tähendab, mulle ootamatult kaelasadanud heinamaal, nagu jaksan, meiekandi yksildastel väljadel on iga lõbustus kulla hinnaga.

Tänan kysimast, maja on ikka veel värvimata, vanaraud lõpuni sortimata ja kasvukale uus uks tegemata. Aga seeeest on ka osa villa veel pesemata. 

Kaktus

Yks järjekordne tubane kapsake on kevade mõjul rõõmust ogaraks läinud ja õitseb. Tavatu helmekaktus, Rhipsalis paradoxa.

Õrnad mandariinivarjundiga õiekesed muutuvad heledateks marjakesteks ysna kiiresti. Esialgu on siinõitseja marjakesed veel valged. Selle ilu mõõtmed on suurusjärgus 4-5 mm.

Sellel taimel rohkem mingeid lehti ega kõrsi ei olegi, ongi ainult kandilised nn varred. Kas pole kaunis?

Indikaator

Teemahoiatus: taimed!

Peale mõningast kyttesysteemi moderniseerimist detsembri alguses juhtus, et minu tolle ajani põhja-parasvöötmelise kliimaga töölaual hakkasid orhideed ennast palju mõnusamini tundma, samal ajal paranesid mu oma tervisenäitajad, nii keha kui vaimu omad, märgatavalt. Võtan seda kui olulist tähelepanekut ja kavatsen ennast paremini jälgida, et orhideedele osaks langevat kohtlemist rohkem ka enda suhtes rakendada. Lisatud joonisel on 2 kuud õitsenud ja rahulolevalt jätkav kalmaarkäpp, veenuskäpa liigid, tiigerlehik, havisaba "Golden Hahnii" ja Lendava kypsetatud mustrilised kausid, millest on kõigile siinse laua peal ja all asjatajatele palju rõõmu ja kasu.

Konstruktor

Jälle tegelesin lõbusasti oma igakevadise meelelahutusega, nimelt võimalikult suurte puude võimalikult väikesteks juppideks lahti võtmisega. Aga viimase paari aastaga on mu kerega midagi juhtunud,  veidralt nõrk, samas raske on olla ja isegi neid nunnusid väikesi pakukesi tõstes läheb syda pahaks. Õnneks saan ma seda teha vabakutseliselt ja oma tarbeks omas tempos, minu kallis kevadine lemmikmäng ei tohi ometi mängimata jääda. Praegu, pärast kõigest yheainsa klotsikomplekti kojutarimist, vedelen ja puhkan lapiti voodis ja paiskan õudusi internetti,  aga kohe-kohe rooman, tähendab, torman õue tagasi, oma kalli kuldse, siirupise ja sillerdava päikese kätte tagasi ja näiteks kylvan peiulilled ja suhkruherned ära. Konstruktoritega mängin homme edasi,  täna enam ei jõua hästi. 

Universumi tagumikupoolelt

Viimasel ajal ei tõuse käsi sugugi iga päev uudiseid lugema. Ja on ka põhjust, sest järjekordne Õelate Vanameeste tsivilisatsiooni sõnnik kobrutab mu isiklikule õuele aina lähemale ja lähemale. Just avastasin järjekordse nõmeduse:

Ty... kyll. Md, see bänd elab USAs ja liikleb lennukite abil. Md, tänu Hormuzi väina blokaadile on nafta liikumine aeglustunud ja lennukite oma samuti. Md, see pole ainus asi, mis Õelad Vanamehed korralikult nässu on keeranud, aga ma praegu ei hakka, lähen parem puid lõikama. Md, Õelate Vanameeste ylemaailmse vandenõu tõttu jõudis ka minu magamistoa seina mõeldud 9-ruudune tyrgi vaip kohale esialgsest tarnekuupäevast 5 (loe: viis) nädalat hiljem, ja tegu on ometi minu vana armsa kodu(ehitus)poega, mitte kelmide ja kaabakatega. Ok, Aristocratse ma ei saa, aga vähemalt on vaip kohal.

Ometi olen ma optimist ja saan teha rõõmustava järelduse - on kyll veel arenguruumi ja saab kyll minna veel hullemaks! 

Pehmeid väärtusi

Ma olen kogu elu elanud maailmalõpu tingimustes, või siis maailmalõpu järgsetes. Tänaste uudiste valguses tekkinud uus ohuhinnag ytleb, et 1) ylejäänud villa pesemisega on kiire, sest koid lendlevad, 2) puiduvirnad on liiga madalad ja 3) kivivirnu on karjuvalt vähe. Aga mai jõua enam nii kiiresti!!!

Karvased lood

Tänase ohtra ringitrampimise ja mateeria liigutamise katsete tõttu on mu jalatallad ja aju suhteliselt sarnase mustri, kuju ja töövõimega, seega palju enam ei jahvata. Lisan ainult pildikese asjakesest, mis mu (kahjuks lume minekust saadik väga harva kasutamist leidva) tööpoe lauda kaunistab. Selle nunnususe vaatamiseks võib vahepeal korra toas käia kyll, aga ega ilusat valget suveaega raisata ei ole. Tema on minu naistepäevalill Paphiopedilum delenatii ja õis on 3 päeva vana. Tema kõrval paistavad naistepäevalille nr 2, kalmaarkäpa, Encyclia kollased kõrvad. Andku hyva lugeja andeks, mai suuda praegu viimase õiget täispikka nime pealuu seest välja õngitseda, sihuke tuima aruga lohe olen ja sihukeste varanduste keskel laman.