Vastupidamatu

Olen olnud halb inimene, lohakas kodanik, hoolimatu isik, sitt naine ja lahja ema. Selle asemel, et lastega pealinnas raha tuulutada, loomaaias trampida, rannas vedelda, riidekaubamajades kruiisida ja palju muud kena ja naiselikuks peetavat teha, ajan ma oma aspergerlikku muusikurida. Mu lapsed ei pea kyll emme peenardes orjatööna kõplama ega ennast puuriitade vahel vigaseks tallama, nõudepesu ja akende poleerimine ei ole kah tähtsaimad jutu-, nutu- ja kisateemad, aga ilmselt olen ma ikkagi liiga leebe ja kamandamiskartlik olnud... Nad ei viitsi muga pille mängida...
Yhesõnaga, käisin mina ykspäev Talinas ja selle kaunis tööstuslinnaosas Maardus, istusin põmst 10 tundi autoroolis, koos väikeste kohvi- ja aiandipausikestega, ja nägin igasugu imeasju.

Yhes tanklas kasvasid sellised kaunid kukeharjad suurtes betoonpottides kohe tankimismassinate kõrval.
Võttis aega, mis võttis, aga ära tõin vaat sellise vidina.

Olgu hr Igor S Maardust tänatud. Eriti selle eest, et pilli tutvustades näitas, kuidas barreevõttega mängida korraga nii kitarri- kui bassiosa, ja kes nt Justin Johnsonit on kuulnud, peaks aru saama, millest jutt. Siinmetsas karjuva bändikaaslasepuuduse tingimustes on see väga tähtis ja ainuvõimalik viis nt elektrilise bluusi rida arendada...
Yks põnev, aga mittemuusiku jaoks ropp uus mänguasi on mul veel, mis Ibanetsuga kokku sobib nagu vorst leivaga. Nimelt bassi syntesaatoripedaal. See teeb 8-keelse kidra bassikeeltest kärina vm põnevat, aga kõrgemad sagedused pääsevad ilma moonutuseta läbi, olenevalt sellest, kuidas filtri nuppe keerata, nii et yks pill, aga mitu asja. Teised pedaalid sellega hakkama ei saa. Plõnnisin neid täna hommikul verandal, teate kyll, sellel diivanil, kus muidu koerake aset võtab, ja olin liigutatud inimese mõistuse synnitustest. Aitäh, GPSi, guugli mäpsi, väikeste elektrooniliste lampkastikeste ja helipea leiutajad. Eriti aga soovin tänada hr R.Dieselit, sest poolsurnud jalgadega on uimasevõitu, aga jõuline diiselmootoriga auto igatahes parim valik.
Ja ma kirjutasin yhe enneolematult lihtsa loo. Sellel ei ole sõnu, aga tabulatuur on järgmine:
(Taktimõõt 4/4, Mõõdukalt)
Em|Am|Em|Em|| (korrata nii kaua, kuni isu ja jäksu on)

Tyhjad pead

Mõni pea on palju tyhjem kui on teistel
Mõni meist on tyhi olemise meister
Mõni taevast vaatab, nägemata pilvi
Mõni jälgib jälgi, avamata silmi

Minu taevas palju lindusid ei lenda
Kõrgeid mõtteid ega möga maa ei hinda
Kuulan, mida öelda pole tuuleulul
Näen, mis puudu kõrbe moodi vaiksel murul

Rõõm uuendustest

Ukseesise katusealuse suvetoa diivan leiab tänulikku kasutust. Seeaeg, kui perenaine päikese käes puid lõikas, higipull otsaees, lamas vapper mastif mõnusas varjus pehmel asemel

.

Tantsu ja muusikat. Tasuta ideid industrialistidele

Eile käisin kylas, kus muusikute ja artistide seltskond muuhulgas suvepuhkusest muljetas. Ja sellest, et avatud talude päeval pakutakse niiöelda kindlaid koduseid elamusi, tegevusi ja kaupu, aga tuleval aastal tahaks midagi põnevamat...
Nad sooviksid tulla minu Muusikatalu vaatama. Mul oleks kenad bravuurnumbrid, mida isegi Rammsteini ja M. Mansoni vanameistrid ei peaks häbenema. Häälestamata kemikaalitynnidest ja autoparandamise pleki jääkidest trummikomplekt, 1-keelne palgijupist tehtud bass läbi elektroonika ja soolopilliks muidugi saepink, mille tekitatavat metalse terava undamise tooni ja kõrgust saab muuta puidu lõikamise käigus. Olen selles aastatega omandanud teatava vilumuse. Kokku tuleb viisakas industry-bänd. Ja traktorikärust tuleb lava tantsupoistele. Treenitud, kraavipõhjas ja asfaldiplatse rajades tippvormi jõudnud, aga mitte dopinguga punni aetud, karvaste reitega silmailu pakkujad kannavad oranzhe kiivreid, punaseid krõpsuga töökindaid, nappe kummist alukaid (võib ka töökinnastega samas stiilis, st krõpsudega) ja põlvini kummareid. Alustuseks muidugi vihmakeebid. Aksessuaarideks loomulikult on Fiskarsi labidad, poolikud tellised, savi, saepuru ja muu seksikas ja elamusterohke. Õppind tantsupoisid valdavad hästi sulneid tööliigutusi, täpset tantsu pooleteiseruutmeetrisel murutraktorikärul ja muidugi suhtlevad kuumalt ja rõõmuga publikuga.
Vaat sellised õhtused lood.

Vasar jäi nurka vedelema

Sest magasin halvasti ja terve pyhapäev möödus maailma olemasolus kaheldes. Võtsin puude lõikamisest vaba päeva, peenardes möllavale kassitapule ja piimohakale vaatasin tuimalt otsa, igapyhapäevahommikune kidramäng ei olnud tänu tuimadele kätele just säravaim, ja yldse. Pool päeva lihtsalt lamasin siin ja seal ja jõllitasin ilusat ilma. Sellest oli kasu, õhtul andis nädalane väsimus mõnevõrra järele.
Palavus ei häiri, ma olen ikkagi õrn lõunamaa loom ja vajan sooja ja päikest.
Reedel tuli uus pinnukoorem. Yks koorem on mul juba lõigatud ja enamvähem riidas. Tänane puhkus oli hädavajalik, et teine pakk kiiresti ära lõigata ja riidastada. Et sauna kallale asuda. Too vaesekene on päris räbalas seisus, peale seinte ei ole seal midagi kobedat, isegi keris on otse maapinna peal lasudes laiali vajuma hakanud, nuuks.
Ah et kas mu elus siis midagi ilusat ei olegi, kunsti, muusikat, armastust, ainult muld, saed ja traktorid, kyttepuud, varemed jm mudru. On kyll, ainult et kõik tuleb ise käepärastest materjalidest valmis teha. Ja lõpuks ometi mu elu ei sõltu kellegi tujudest ja vihahoogudest, ja lõpuks ometi on õhtud rõõsad ja rahulikud.

Kärumehe põli

Meil on suve puhul sadu lõbustusi, pidustusi ja bakhanaale, kui arvestada, et eluviisilt syvamaaka jaoks on pidu nt u 10-ruumise puukoorma yhest hoovist teise sõidutamine, kirsipuudel ootamatu ja äkki kypsenud ennenägematu marjasaak, enneolematult iseseisvaks ja suureks kasvanud lapsed, palava suvega tavalisest varem õitsema plahvatanud lilled, nt floksid, siilikybarad ja roosid. Pidu on ka koleda põua lõpuks vihmahoogude saabumine.
.......
Ja enneolematult tagasipöördumatult tõusev kehakaal ja ragisevad põlved, mistõttu paljude teiste heade aiaplogijate eeskujul ja ausaltöeldes ka oma hädavajadusel hankisin endalegi motoriseeritud käru, st kasutatud murutraktori, millel kyll niiduagregaadi rihm tuleb välja vahetada, aga seeeest on mootoril minu tagumiku vedamiseks piisavalt kilovatte ja hobusejõude. Katsete tulemusel teatan, et minu ja u 300 kilo kraami vedamiseks kulub 17,5 hobest!
Ja õnneks mu yldiselt yliskeptiline abikaas tegi sellele käepärasest pahnast järelkäru ka, sest osta on sihuke asi kallis... ja plastmassine.
Puud veetud, nyyd tuleb sauna perimeetri kallale asuda, seinad yles tõsta ja uue vundamendi jaoks kraav. Kyll sealt aga tuleb head musta mulda (aga mitte ainult) ja kyll alles saab kärutada. Puuhunnik oli logistilistel põhjustel sauna kõrval, see lasub nyyd õiges hooviosas, saunaserva jäänud on veel kahtlase väärtusega rauahunnik.
Olen rikas nagu troll. :/
Prygirikkusest rääkimata.
Aga muidu on elu ikkagi hirmus ja täis nähtamatuid ohte, nii et mõned meist kannavad kaitsevahendeid.

Põud jätkub

Muru krõbiseb, tiik on põhjani kuiv, pesuvesi läheb nii torude kui ämbrite kaupa peenardesse ja noortele puudele, aju yritab hirmusegase masenduse maski all suvesoojarõõmu tunda, kyttepuud kuivavad erakordselt hästi, lapsed kasvavad ja kirsid kypsevad.