Kuuma juttu, hullu juttu

Öööööö. Palav on. 34 väljas ja 29 sees. Päikese käes kisub sinna 60 kanti, õnneks on tuul kyllaltki tugev. Aasiamaalt tulnud tolm hõljub ka õhus ja nii tuleb sellest rõve kokteil, mis kõrvetab pärismaalase naha ja kuivatab tema toidulaua pruunideks kribalateks. Isegi minu muudel aastaaegadel reumast kange kere ei jaksa enam suve yle rõõmustada, sest raas liiga kange on see suvi.

Imelik õhk

Eile oli maailm veel täiesti tavaline ja selge, aga täna hommikul enam mitte. Tuul tõusis aina tugevamaks ja sahises veidralt, taevas hallines silmnähtavalt. Räpased pilved suplevad mõnuga tulise tolmu sees, kui yle taeva kihutavad. Ja ma vaatan seda altpoolt, jalg tinaraske ja kopsud liiva täis. Täna ei ole õhuookeani syvakihielukas just kerge olla.

Õhtajutta suve kohta

Andku hyva lugeja andeks, aga ma praegu ei suuda. Sest et

ja see pole ainus rada, kuhu ma laste sõidutamiselt tagasi tulles sattusin, ja see pole kindlasti viimane kord.

Homme pesen pesu ja rohin ... loomulikult pärast väikest laste sõidutamist. Ja siis olen targem ja  panen ka kodu poole tagasi tulles kepsu tööle, sest muidu satun jälle filosoofiliste mõlgutluste etteaimamatutele ja lõppematutele radadele.

Aga ilusad on need (isegi kõiketeadja kuugli jaoks) tundmatud teed praegu. Ma ei kahetse yhtegi meetrit.

Laisklen, nagu jaksan

Sest vett täis savist tehtud tagahoov tahenes niipaljukese, et sain poisside kohale tassitud puuhunnikut väiksemateks kypsisteks tegema hakata. Iga päev paar ruumi st ruumimeetrit, loomulikult muude tööde kõrvalt, kyll ta jaanipäevaks tehtud saab. Pealkirjas kirjeldatud tegevus aga tuleb kroonilise liigesehaiguse tekitatud surmväsimusest, no ei suuda jalgu alla ajada, aga kell 6 õhtul ei ole suvel ju veel tööpäeva lõpp!

Eile jäi Tartu Botaanikaaia pysikutepäeval käimata, sest ma lõhkusin puid. (Puude lõikamine ja lõhkumine on nii sensuaalsed ja naiselikud tegevused, eriti kui saed ja halumasin sahvrist võtta on.) Ilm oli varahommikust saadik nii helisevalt imeline ja kõik mu meeled olid hõivatud juba õrnalt hapneva kasemahla aroome levitava ja miljonimustrilise ja viikingilaeva mõõtu puuhunnikuga, et see õnnetu pysikutepäev kadus meelest kui eelmise aasta heinamaarjapäev. Aga seeeest leidsin oma 1,5x4-meetrisest alpinaariumilaadsest peenrast aasta aega lootusetult kadunud olnud vist kaljuylase. Ma tõesti ei mäleta, mis ta nimi istutamise hetkel oli. Nimi ei riku lille, väike nunnu ta igatahes on. Tema kõrval laiutavad kukeharjad ja pune "Variegata", nagu jaksavad. Olen Puulaeva Piraadikapten ja sellised mu vingeimad aarded ongi.

Jaani silmad

Pealkiri vihjab ytlemisele esimeste soojade kevadeilmade kohta - "suve silmad, talve hambad". Täna oli yle mitme paduvihmapäeva 1 kena suvise näoga päev, aga tõesti - Jaani silmad, Jyri hambad. (Jyripäeva paiku on tavaliselt jahedapoolne varakevad, samas kui jaanipäeval ENAMASTI on soe) Need hambad on veel mitu päeva õige teravad, aga te ainult vaadake neid silmi!

(iluõunapuu "Royalty", aedõunapuu "Antoonovka" ja meie võilillepõld keskpäeval)

Taevavesi

Maikuu on tavaliselt pigem põuane st kylvid ja värsked istutused kuivavad, aga ehitajad ja katusepanijad rõõmustavad. Noh, sel aastal oli kõik hoopis teisiti. Maa on hästi kastetud ja taimed kasvavad raginal. Aga õue minna ei ole tark, kividest laotid teerajalt kõrvale astudes on oht sattuda salakavale õõtsikule ja kaotada näiteks kummik. Või siis viib kylm tormituul pea kõrvade vahelt ära ja lennutab hooletult õlgadele võetud jope 

naabermaakonda... Selle vältimiseks otsime me endile tubaseid lõbustusi ja nina ilma VÄGA tõsise põhjuseta õue ei pista. Las aed rohtub ja metsistub, las lainetab omaette, vettinud peenardes solberdamine ei ole praegu mõttekas.

Mul on käsil yks mitu kuud tagasi alustatud töö, arvutimänguteemaline teki ja padja komplekt nooremale pojale. Kui hästi läheb, siis jaksan selle sel nädalal ära lõpetada. Madalrõhkkonna ajal on tunne pahavõitu, aga mitte nii paha, et päevas paar tundi õmmelusemasinaga mängida ei jaksa. Lapitekkide tegemine aga on kosutav ja parandab tervist. Seda enam, et lõpuks ometi on olemas vajalikud töövahendid ja ruum ning lapsed on nii suured, et ei lammuta mu töid ja asju laiali.

Päris kevad

Maikuu kohta tavatu suur veeuputus st nädal lausvihma sai yleeile läbi. Eile kannatas juba õues asjatada ja seda meie majas ka tehti - vanem poiss lammutas lauda vundamendi varet ja aitas issil võsast kyttepuukoormat välja vedada, tytar aga kolistaa pööningul ja muuhulgas tegi mulle selle päeva parima kingituse - viskas pööninguaknalt alla taastamatus seisus nõukaaegse köögikapi, hoides seega kokku hinnalist aega ja jõudu lammutamise arvelt. Ma ise võtsin ilusa ilma puhul ette asja, mida iga päev just ei tee - köögipliidi ja selle kyljes oleva 2 leso korralikuma rookimise. Sellel on 6 tahmaluuki ja kogu töö AINULT selle kyttekeha imedega võttis mul pealt 3 tunni. Korstnapyhkija töö ei ole raske ega keeruline, kui sul just mõnda kroonilist autoimmuunhaigust pole. Mul on RA, seepärast väsisin lõunaks ära ja lihtsalt kraamisin siitnurgast ja sealtnurgast keskpõrandale kokku :))

Emadepäevast. - Mulle on laste saamise ja nendega koos kasvamine (jah, ka vanem ise kasvab koos lastega) alati olnud imeline nagu nt jälgida mõne haruldase taime võrsekese kasvu või õitselepuhkemist. Nad on osa minust sõna otseses mõttes, aga parandatud ja täiendatud versioon. Nad ON paremad. Mina olen juba aegunud mudel ja pealeselle kahjustatud kaup, mille eksistents hakkab peagi lõppema. Umbes nagu mu 21 a vana sõiduauto, mille kõrgsurvepump on õhtal, seega läheb see aparaat varsti elundidoonoriks. Kas mul endal veel kasutuskõlblikke juppe kyljes on, on aga kahtlane. Aga minu isiklikest tragöödiatest tähtsam on see, et Mina2.0, keda on kokku 4, on kõik alles ees ja hoolimata maailma hullustest ja õhus rippuvast majanduskollapsist on kolmel vanemal niipalju närvi ja pealehakkamist, et nälga ja kylma kätte ei jää. Noorim laps on mälestus Puhja valla probleemidest ja sealsest pidevast sõjaolukorrast, tal on vaimupuue ja tema ei hakka kunagi iseseisvalt toime tulema. (Ärgu hea lugeja nyyd hakaku muid põhjuseid pakkuma, ma tean seal olnuna paremini, mis täpselt toimus ja mis on mille tagajärg arstiteaduslikus mõttes.)

Täna saab emadepäevast sujuvalt emadenädal - algab soojalaine, ma larbin oma kohvi ära ja siis lähen õue mängima.