25 jaanuar 2014

Kaunitarid jääs 2

Ma olen juba kaua seisnud kangestunult, nägu taeva poole, keha valges surmas liikumatult uut võimalust ootamas. Ma ei suuda seda uut elu tajuda, ma ei tea isegi, kas see tuleb. Tunnen rytmilist valguse ja pimeduse vaheldumist, see on ikka veel nii lootusetu ja pimeduse kasuks. Mu meeltes ja soontes on praegu ainult kivikõvad surmatoovad jääkristallid, mu syda on samuti tumm kristall, ei elu, ei rõõmu, ei uusi kasve toovate mahlade pulbitsevate voolude hoogu ja rytme. Ma seisan mullas, surma pruudiehtes. Kehal kaunis, kuid okaskroonina kriipiv härmaryy, juurtes aina vaiksemalt tuksuv lootus elule ja õitele. Kogu maailmaruumi raskus ja lootusetus lasub mu õienuppudel, mida praegu ei kaitse isegi valge surma salakaval tekk.

17 jaanuar 2014

Kaunitarid jääs

Iga talve alguses suudan ma ära oodata hetke, kui pikemad vihmalörtsilögaperioodid on läbi, ja alles siis roosid ja mitmed teised katmist vajavad kultuurid paksemate kasukate alla peita. Sel talvel puulehti on väga vähe võtta (läksid teised komposti ja ei viitsi neid sealt koukima hakata:P), see-eest ostsin sygisel loomakeste jaoks rulli põhku, millest jätkub ka taimekeste tarbeks. ... Ei tohi tubases aias liiga agar olla, kui õnnestub kastekann kätte saada. Suhkruleht hallitas maha, aga see pole esimene kord. Seekordne oli 3. ja lõplik katse teada saada, et suhkruleht on vastuvõtlik hallitusseentele ja kardab pimedat ja niisket eestimaa talve. Kui ma poleks teda mõõdukalt kastnud, siis oleks ta ära kuivanud. Seda asja siis sedamoodi. ... Pelargoonidel ja fuksiatel algas uus hooaeg. Nad ajavad pikki peenikesi haledaid võrsekesi. Kus sa oled, kallis päike?

04 jaanuar 2014

Head soovid sydant soojendamas,

võib rõõmsalt edasi astuda. Suur tänu, armsad kirjasõbrad! ............ See leht, nime poolest lilledest pajatav teemaplogi, on viimasel ajal õigelt rajast kõvasti kõrvale sõitnud. Aiaga on aasta piedaimal ajal õige vähe peale hakata. Aga mitte sel aastal, mitte sel talvel! Maa on sula, märg, tatine, lausa rõõm on pehme jaanuaripäikesepilvituse all muruserval astuda ja mõlgutada, KUIPALJU ma veel roosipeenrast maasikataimi saan, ja kuhu nad kõik panna, ja et sordid segi ei läheks, ja et kas on mõtet pisikest maasikamaad suuremaks teha, noh et kes rohib janiiedasi... Orhideedel on nii raske. Bakteriplahvatuse kätte suri 2 miltoniidiumi, 1 kuuking on lehed kaotanud, kuid juured ja sydamik on tumedad mahlased. Kuukingad muidu on vintsked, meiegi talvel tunnevad ennast talutavalt, kuigi kytteperioodi naljade tõttu enamasti pooled õienupud maha kukuvad. Yks dendrobium kingianumi nimetu aretis, millel teod suvel lehed ära sõid, kasvatab lehitute varte otsas õievarsi. Ja annaks jumal, et veenuskingad, millele on tytartaimed tekkima hakanud, elavad pimeda vastiku nõmeda koleda talve yle. Viirpelargoonid, kaktused ja teised ootavad ainult seda, et valgemaks läheks, ja et sa neile liigselt vett ei sortsa, äkilised bakteriterynnakud ei taba neid nii äkki. ............ Kuidas läheb pr Hilduril? Temal on praegu tasuta erialapraktika, erinevate käsitsikootavate servade ja viimistluste õppimine ja harjutamine, sest masin ei tee 100% kudumit valmis ja. Mul on sygav veendumus, et ilusal kudumil olgu teatud laadi viimistlusega serv, ja osadel rahvariiete varamust pärinevatel kudumitel just nimelt kindlat laadi reljeefse mustriga kaunistused, nagu nt Kihnu kudumite keerukorrad jne. Taolisi asju on mugav harjutada pisikeste esemete, nt kinnaste kallal. Mul on oma pere näol ka kunded olemas, et kui mingi tehnika tuleb kõveram kui arvatud, ei pea poole päeva tööd yles harutama, läheb lastele hullamiseks. Vaat kui ilus elu, lilled ja muusika ja pitsid... aga et elu ei läheks läägeks, jätkub siiski ka kivideveeretamist ja musti murepilvi, ha.

02 jaanuar 2014

Vana aasta mälestuseks

Kuna ma ei soovi yldiselt inimeste kallal oma tegusat ja tublit temperamenti näidata, no et inimesed saavad kurvaks ja nende sydamed haiget, siis lasen sellel välja pääseda tööriistu kasutades v muusikamaailma sukeldudes. Kinkisin endale jõuluks, synnipäevaks, nääriks ja valentiniks Washburni 12-keelse (tõeliselt vähekasutatud) pilli. Kes ei ole sellist kitarri varem kuulnud, ei tea, millest ilma on jäänud. Minu taset iseloomustab sõna "rahvamuusik", ilmselt see nii ka jääb. Aga see imeilus video meisterlikust mängust ja kaunist loost, mille asja uurimisel leidsin, jääb kõrvu kõlama veel väga pikaks ajaks. Great piece, Mr Shobbrook, really great. Loodetavalt teeb see ilusaks veel kellegi õhtu. ............... Plogimaailmas toimetavad pr-d Lendav ja Al Gusti vihjavad ohtra muusika saatel möödunud aastavahetuspeole. Lugupeetavad, mul oli samuti suur rõõm teie seltsis veeta. Tegelikult jäi meil veel väga suur hulk laule laulmata!