11 september 2014

Hea

Hea on praegu mu poliitiline platvorm. Meeleolu on, nagu ikka, keskpärane, st lootusetu, aga pildil figureeriva tytarlapse suure ja sydamliku abiga sai mu kael palju paremaks. Mu lastel on osavõtlikud ja head massöörikäed ja kindel taks selle töö eest. Kaela tervise taastumise juures ei ole sugugi vähetähtis asjaolu, et juba rohkem kui 2 kuud ei ole ma pidanud tee-ehitusega tegelema - 1) käis Traktor ainsa korralikult liikuva masinana suvel linnas tööl, sõiduautol oli 7 häda ja suvepuhkus, ja 2) on majatäie ehituspuidu ja muude detailide hunnik kuju ja struktuuri muutes jätkuvalt keset hoovi jalus, saelaud, kuri koer ja laste ehitised lauajuppidest pargivad ise mõnusal kruusapadjal. Ahh, tervis tuleb. ....... Õpin soome keelt, loen kuulutusi, tudeerin dokumendivorme (jälle), aga ära saata pole veel julgenud - ei taha loll olla, tyhja tööd teha. Õnneks teeb keele õppimise lihtsaks mu lapsepõlvest pärinev kakskeelsus - mõtlen võru, aga räägin ja kirjutan eesti keeles. 2 elavat keelt peas on hea alus 3nda sugulaskeele kergeks omandamiseks. Mitte et ma sellega palju aega viidaks, pere ja maja nõuavad oma osa. ....... Ma ei taha niisama kaabut kergitades majapidamist maha jätta, sest kedagi teist see ei huvita - olen jäätmekäitlusse sõidutanud taastamiskõlbmatut mööblit ja paar surnud kodumasinat, mis ei jõudnud remondimeest ära oodata. Vana minema, et uus ja parem saaks tulla! Lauavirn kahaneb aeglaselt, aga järjekindlalt. Võiks kiiremini, sygisvihmad ja iga-aastane liga tulemas, abimeest vaja, a... ....... Seenehooaeg avatud, mingi 3 kilo kupatatud seeni jääkambris. ....... Kõvasti käsitööd sai ka tehtud - emal vaja erimõõdulisi padjakotte, tegin talle siis kohe 8 tykki! Ja leidsin kaltsukast imelise nõukaaegse vatiteki! Mu vaene ema elab oma mõtetes edasi viletsates 1950-tes ja need asjakesed teevad talle kindlasti palju rõõmu. Palju rohkem, kui sugulaste riidekappide ylejäägid, mis nii igaks juhuks kapis seisavad, kuigi enamus selga ei sobi. Aga inimese turvatunne ja rahulolu varudest maksab ka midagi! (Kas minu enda käsitöökalts pööningul, lugematud masinad,  laua-, akna- jm varud paremad on. Ikka tuleb talveks valmis olla.) Permanentne peapõrutus ja muud elu veidrused. Tänan, aga ma EI SOOVI väärikalt vananeda.

05 september 2014

Platnoi puu all haukumas e pärast hispaania kitarrimeistrite yledoosi

Meil siin valmivad õunad. Uuuu. ((Am7, melismo y glissando, 12 sek) Kastemärjas põlvini murus sammuda veel ei taha, aga hõrk mõte õuna-astelpajumoosist ei jäta mind maha. (C ; D4) Pärast pikki aastaringe on läbipaistmatuks kasvanud nii mõnigi hekk. Pärast pikka kogumist syletäiest särkidest saama peab lapitekk. Ma ei ole elanud asjata, pole tyhjalt istunud, pole mõttetuse uinutavat suitsu sisse hinganud... Oma nooruse kohta mõtlen liiga palju, aga tuleb mõelda ka teiste eest, kes seda ise ei suuda. Ma ei ela ainult endale, mu aias saavad varju ka teised ja minu näpud mängivad kõigile soovijatele. Oleks neid ainult... Aga aed on sammudest tyhi ja hinnalist lapiruudukestetekki vajan ainult ma ise. ................... Pole hullu. Nagunii elame me ainult iseendale. Kui teised lepivad omaenda meeleheite hea ja odava seltskonnaga, siis juhtub harva, et sinu pakutud hea sobib. Aga hea, et sa olemas oled - pole vaja kaugele minna, kui tuleb tuju kellelegi mahlakaid lollusi käratada või möödaminnes mõnus tantsuline jalahoop v kivivise teha. .............. Oma 12-keelse lemmikkitarri aga pakin ma igal juhul kaasa - väike asjake, kaalub vähe, aga selle sees on terve maailm. Vahepeal pääseb mõndagi sealt välja. Hea lugeja! Ma olen oma elus liiga palju sõimata, peksta, kooli- ja töökiusata, vägistada, röövida, nälgida ja kylmetada saanud, seepärast mängin ainult väga valitud ja väga headele inimestele ja ainult kutse peale, ei pane yles ilupilte pidudelt ega tee videopäevikut, ei paku oma lugusid ega laule, sest rahvamass vajab klubimuusikat ja näkineidude ininat. Kauni näolapi puudumist ei saa ma inimkonnalt kuidagi andeks, selle taga olev huvitab väheseid, ja kättemaks on olnud hämmastavalt järjekindel, asjatundlik ja lõppematu. ................... Kurb lugu kastemärgade jalgadega. Ma ei ole ainus, kõigi metsade taga ja igas betoonlabyrindis elab sadu tuhandeid yksildasi naisi, kes pole oma elus armastuse kevadeid ja ilusaid suvesid näinudki. On virvendusi, kellegi huultelt pudeneb vikerkaari, on hapraid värvilisi lõuendeid, aga esimene tugevam tuul viib rumalad elukunstnikud tundmatusse. Sina jääd... ... PS. Kellel vaba aega palju käes ja puudub aukartus akustilise kitarri ees, las vaatab juutuubist Jose Luis Montoni, Narciso Yepesi, Paco de Lucia, Caetano Veloso, minupärast kasvõi Diego de Cossio mängu. Silitab kõrvu ja paitab mõistust, mul on telefoni 8G mälukaart neid peaaegu täis lisaks Elis Regina, Joao Gilberto ja veel mõne musikaalse tyybi ettekannetele. Eraldi rõõmu peaks musikaalsele inimesel pakkuma bluegrass, väga meisterlik ja palju parem kui nashvill vm kommertskantri. Alustuseks soovitaks Hayseed Dixiet, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida... ... PS2. Vastuseks lugejate kysimustele: kuidas on see võimalik? Sellel on väga lihtne tehnoloogiline vastus - inimese aju kujuneb esimeste eluaastate jooksul. Kui tootjatehases sisestatakse nii riist- kui tarkvarasse põhiinf eksemplari igakylgse alaväärtuslikkuse, tarbetuse ja õigusetuse kohta, siis hilisemate aastakymnete töö annab kahjuks ainult osalisi tulemusi. Paljud asjad jäävad kehamälusse ja mõjutavad, st pärsivad inimese teguvõimet, alateadlikke otsuseid, tekitavad foobiaid ja jätavad paljude eluks vajalike kohtade peale reaalse augu e puuduva mustrikoha. Seda on paljude lapse ja noorena viletsust kogenud inimeste peal näha. Aga enamasti on lapsepõlves omandatud krooniline viletsus koos harimatuse, mõne sõltuvuse, emotsionaalse nõrkuse, raskekujuliste hirmude ja krooniliste kehaliste v vaimuhaigustega. Neist inimestest enamus ei oska millestki enamast puudustki tunda ega oma elu parandamiseks midagi teha, nad jäävad virelema koduseinte vahele, getodesse ja poe taha. Mõni yksik soovib oma keskkonnast välja tulla ja midagi enamat õppida, kellekski-millekski saada. Neist omakorda väga yksikutest saab keegi. Mul ei ole see siiani õnnestunud, aga aega veel on! Muider, ma ei kavatse kedagi oma yleelamiste galerii detailidega kiusama ja häirima hakata, aga see on imehea alus tulevase bluusi ja muude kaebelaulude koolkonna jaoks! Elu ja kogemused on igayhel erinevad, aga kurbust tunnetame me ju kõik.

01 september 2014

Bilanss ja audit

Aktiva kirjeldamisega ei hakka vaeva nägema, sellest oli juttu eelmises postis. Passiva oli kirjas yle-eelmises postis. Kuna tegelikult kuulub majapidamiskohustuste hulka ka kodu e kinnisvara arendamine, aga teatavasti on arendamine midagi muud kui ainult värvimine, tapeetimine ja suurem telekas; perekohustuste hulka kuulub mitte ainult vaikne viisakas teenindamine ja kehaliste vajaduste rahuldamine, vaid pereliikmete vaimne arendamine ja nende võimete ja võimaluste realiseerimine. See, millised on minu vajadused ja võimed, ei puutu asjasse, sest päris mitme võime realiseerimine ei ole mitmel minust mitteoleneval põhjusel õnnestunud. Orjanduslik Lõuna, junõu. Antud olukorras, st ainult minimaalse toiduraha eest koduseinte vahel madistades edasiminek kahjuks võimalik pole. Tuleb minna kodunt välja ja piisavalt kaugele, et jaksaks kodu jaoks ressurssi koguda, muuhulgas vajalike suurte tööde jaoks võtta maksulised mehed, sest mul on pikaajaline kogemus yksinda kõigi kinnisvarasse puutuvate juriidiliste ja ehituslike probleemidega tegelemisel. Olukord on sitt, aga väetiseks see kraam ei kõlba. Kui hyva lugeja soovib, võib nyyd käsi kokku peksta ja ahhetada, aga ma olen pärast mitut aastat koostegutsemisest keeldumist, sõimu ja alandusi nõuks võtnud oma kalli pere ja sydamest armsa aia maha jätta. Vestelustest pereliikmetega on selgunud, et neil pole sest kahju sugugi, otse vastupidi, kerge raha kulub alati ära. Praegu lappan erinevaid lehti ja tutvun oludega. Suvi otsa oli mul 4 last kodus, nendega tegelemine (2 nooremat on erinevate arenguhäiretega ja see tekitab lisapingeid kõigile teistele) ja tasapisi järjest imelikumaks muutuva mehe tujude talumine ei andnud selleks kahjuks varem aega. Panen ära oma asju ja laon lihtsalt virnadesse ja katan kinni veel sorteerimata ehitusmaterjale. Plats puhtaks, et uus luud saaks tulla! .................. PS. Kole on kyll, kui su mitme aasta töö kokku vajub ja ehk laiali tassitakse, aga kaugelt ei ole see nii valus.