Vahepealne väga uimane vihmaperiood lõppes, asemele tuli vähe värvikam ja tervislikum päikeseline ilm. Ilmamuutusepäeva hommik oli väga vastik, minu pea jalgadega pekstud osad valutasid hullu moodi. (Neuroloogi aeg on varsti.) Aga kui uus ilm juba kohal, siis seda ja selle erksamat käiku ei saa ju ometi raisku lasta. Pyhkisin eile pliitide truupe ja puurisin-raiusin vanale ahjule yhe puhastusluugi augu, kuhu tuleb panna tahmatops (kus, kurat, see teine tops sai, ei mäleta, yks on juba paigas). Laparoskoopiast tuleks pilte ka teha, sest pead lõõri ei pista, aga käsi koos pildimasinaga läheb kyll. Korstende pyhkimise töö jäi tänaseks, sest plekk-katusel ronimiseks on ilus ilm parem. Jah, võiks kyll see u 100€ või rohkem leida, 2-le korstnale ja 5-le koldele, ja elukutselise makstud mehe tellida, aga ma PEAN teadma, kuidas minu eluks vajalikud asjad töötavad ja mis nende sees on. Olgu öeldud, et see pole mul esimene korstnapyhkimine.
Lapsukesed käivad koolis ja autismispektri-poiss on oma õpetajaga hästi koostööd tegema ja õppima hakanud. Elukad on aru saanud, et soe suvi on läbi, ja kipuvad tuppa inimeste söögikappide kallale. Vihma on sadanud nii palju, et aias on viimase kuu aja jooksul ainult mõni puu istutatud, mõned kohad maakamaras on nii vedelad, et inimest ei kanna. Õnneks on meil laineline maastik ja vesi ei jää mihklist jaanini kohapeale lasuma.
Aa, kuna ma jätkuvalt olen oma maailma ainus moosekant ja pillihull, siis bändiliikmete otsimise asemel ostsin pedaali nimega Loopstation, e luuper. Väike sisemäluga aparaat, mis salvestab sinu sissemängitud viisijupi mistahes pilliga, millele sa saad jooksvalt kihte peale salvestada, ja siis kõige viimaks virtuaalse bändi saatel soolotada nagu torust tuleb. Ja kui elu veidruste ja kaelaaju probleemide tõttu käte tundlikkus ja koordinatsioon juba suht lombakad on, mind igatahes syvenev ebatäpsus juba häirib, siis ilma bändiliikmete nurinata fraasi, salmi või lugu harjutada veel, veel, veel ja veel.
Kurat, oleks sellised asjad 30 aastat tagasi võtta olnud.
Aga parem Hilja, kui mitte keegi.
Piltidel on õues toimuva ja peagi toas hädavajalike ettevõtmiste lyhikirjeldus.
Lapsukesed käivad koolis ja autismispektri-poiss on oma õpetajaga hästi koostööd tegema ja õppima hakanud. Elukad on aru saanud, et soe suvi on läbi, ja kipuvad tuppa inimeste söögikappide kallale. Vihma on sadanud nii palju, et aias on viimase kuu aja jooksul ainult mõni puu istutatud, mõned kohad maakamaras on nii vedelad, et inimest ei kanna. Õnneks on meil laineline maastik ja vesi ei jää mihklist jaanini kohapeale lasuma.
Aa, kuna ma jätkuvalt olen oma maailma ainus moosekant ja pillihull, siis bändiliikmete otsimise asemel ostsin pedaali nimega Loopstation, e luuper. Väike sisemäluga aparaat, mis salvestab sinu sissemängitud viisijupi mistahes pilliga, millele sa saad jooksvalt kihte peale salvestada, ja siis kõige viimaks virtuaalse bändi saatel soolotada nagu torust tuleb. Ja kui elu veidruste ja kaelaaju probleemide tõttu käte tundlikkus ja koordinatsioon juba suht lombakad on, mind igatahes syvenev ebatäpsus juba häirib, siis ilma bändiliikmete nurinata fraasi, salmi või lugu harjutada veel, veel, veel ja veel.
Kurat, oleks sellised asjad 30 aastat tagasi võtta olnud.
Aga parem Hilja, kui mitte keegi.
Piltidel on õues toimuva ja peagi toas hädavajalike ettevõtmiste lyhikirjeldus.
1 kommentaar:
Ma olen elus ka ühe korra pliidilõõre puhastanud :) Sain tookord aru, et ma pole selles eriti osav, kuigi öeldakse, et harjutamine pidi meistriks tegema ja peaks seetõttu uuesti katsetama.
Pillid on tore ja kudumine on tore :) PS Ja sügis on hetkel ka nii ilus!
Postita kommentaar