15 oktoober 2014

Raamatumeem :)

Pr Morgie jagatud järelemõtlemismäng e meem e kettkiri tekitas minuski mõttekesi. Kuna mitmed mu head tuttavad kirjeldavad sama mängu käigus paljusid sarnaseid raamatuid, mida nad lapsena lugesid, siis laenan nende meenutusi ja jagan uusi kah. ....... Kõige esimene märkimisväärne raamat, mida ma mäletan, oli 1 imeliselt värviline, sinistes ja rohelistes toonides metsateemalise pildiga õhuke lasteraamat, millega kohtusin enne lugemaõppimist. Siis olid raamatu kaanel hirmutavad, aga ilusad valged kõverad krõnksud. Veidi aega hiljem trehvasin raamatut uuesti, siis oli seal mingi jutu pealkiri ja maalitud ilukirjas kole lause "Mamin-Sibirjak". Mis hirmus asi see pidi olema, keegi ei seletanud ka. Läks veel mõnda aega, enne kui teistest raamatutest teada sain, et kaanele kirjutatakse autori nimi kah. :D Raamatutel oli mu koledas ja masendavas hyljatuelus 1 konkreetne ylesanne: luua uus ja ilus maailm, kus on head inimesed ja toimuvad huvitavad asjad, pahad saavad tappa ja lõpp on ravitoimeliselt hea. Parem, kui raamat oli kirjutatud poeetilises keeles. Igasugu muinasjutud haarasid mind täielikult. /......./ Sorri, lapsed lobisevad ja keskenduda pole võimalik.

3 kommentaari:

Linda Järve ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Krissu ütles ...

Mind haaras ka väikse ja üldse nooremana raamatutemaailm täielikult endasse ja samastusin väga tihti teatud raamatutegelastega. Nüüd loen natuke teistsuguseid raamatuid ja see lugemisaeg on väga palju lühenenud. Kirjutad, et raamatute "maailm" oli ilus, kas praegu ka leiad end lugemas ja sellest ilusas?

Anonüümne ütles ...

Kahjuks mitte. Raamatute maailm on kuskil kaugel, kellegi kenas puhtas toas väljamõeldud, võõraste inimeste võõras elu. Ja pärast kena puhast lugemist on mul kahju raisatud ajast, et oleks pidanud hoopis puid lõikama, ehitama, no kasvõi pesu sorteerima.