Ma elus olen reisind ysna vähe
Ja tulevikuski ei võta pähe,
Et vaataks känguruid või sinivaale
Või läheks logelema lõunamaale
Sel suvelgi ma kuskile ei sõida
Kuid kuumalaines meeli ka ei heida
Sest jätkub enneolematu suvi
Ja järsku tuukaniks saab hall metstuvi
Kuusk seedriks muutub, palmipuuks saab vaher,
On papagoisid laulmas võsa vahel
Siin laiub tomat, tšilli, tyrgi uba,
On bambust niita ysna raske juba.
P.s. Pildil on džunglist välja ilmunud iidne džunglikana parve tibudega. Juuni 2021 on peidukohas pesitsejatele ja salamunejatele väga armuline olnud ja ma tõesti pean nyyd nööbile pintsakut leiutama hakkama, sest kallid lõunamaa linnud vajavad põhjamaa näljaste metstõbraste eest kaitset. Peldikut ehitada ma juba oskan, see ongi see nööp, ning pintsakuks tuleb juba ärakoristatud laudavareme nurga peale mingi väiksem kuurikene. Kui ma ainult suudaksin keskenduda ja sihti silma ees hoida. 23 aastat elu permanentses hullumajas, seejärel aga 23 ja pool aastat tittesid, öövahetustega tööd, mitut laadi peapõrutusi, nädalate, kuude ja aastate kaupa lärmitsevaid värdjalikke naabreid, igasugu öise eluviisiga elukaid jms põhjustega pika ja tasategematu unevõlaga elu on jätnud oma sygava ja reljeefse jälje ning kunagi pysimatust lapsukesest on saanud tähelepanematu ja sihikindlusetu metsinimene. Kõigi Metslaste Jumal, anna mu keskendumisvõime tagasi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar