11 märts 2017

Prouastel on palju vaba aega.


Peaks hoopis kapitalismi jooksurattas rabama, aga näe, tema mõtleb siin kampsumeid välja.
Päeval hankisin maakonnakeskuses kilemaja tegemiseks materjale, jõllitasin elektrikettsaagesid, ostsin mõned seemned ja sibulad ning kotikese turvast kylvamiseks, ja olin oma pere vastu hajameelne. Siis viskasin mõned seenetanud ja kyttekõlbmatud puupakud komposti. Siis leidsin peenardest mõned paljulubavad taimeninad. Siis mõtlesin pookimiseasja õppimisele. Siis meenutasin, kui lootusrikas ja õnnelik ma yhes eelmises elus sel aastaajal olin. Siis avastasin, et rohelised võrsed ja paisuvad pungad pyhivad raisatud aastad mõneks hetkeks minema ja elu tundub jälle elamisväärsem. Siis tallasin yhest veelombist teise ja mõnele kraapisin veeäravoolurenni.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Oo milline kamps! Miks mina ei koo suuremaid asju kui kindad :(
Laulev köök ootab kindlasti kevadel külla. See on alati põnev üllatus, mis imetegusid Sa oled vahepeal korda saatnud. Ja mis puutub lauluhäälde ning esinejamolusse (ehhehhee, on ikka ütelus!), siis on sul kõik olemas. Anna ainult tuld!

Rahutu rahmeldaja ütles ...

vägev kamps on tulemas:) miskipärast ma kujutan ette, et sul on seal lompides punased kummarid ja nokats uljalt tagurpidi peas. See kapitalismi hooratas on nagu see on aga seni kuni suudad tabada neid hetki on elu ikkagi täitsa võimalik :)