Et kui ma yle paari päeva kasvukasse jõuan, on tomatid jõudnud endile välgukiirusel uued kylgvõrsed kasvatada, selmet jahedaid öid, madalamat päikesekaart ja karmi talve paratamatut lähenemist tunnetada, ja normaalse taimena viljad enne surma ruttu valmis kypsetada.
Ja tomatipadriku kohal päevitavad sellised eluvormid, millel niigi palju aruraasu pole, et igaks juhuks kylgvõrseid kasvatada, mille toel mullast rohkem vitamiine imeda. Ega ma seda neilt looda ka, nende töö on olla lihtsalt ilus.
3 kommentaari:
Ilu on ilu.
A mingi teooria ütleb, et tomateid pole mõtet kärpida tegelt.
Kärpida pole vaja madalaid sorte, kõrgekasvulised aga on teisest puust. Need taimed, mida ma piisavalt ei kärbi, kasvatavadki ainult haljasmassi ja väikesi rohelisi marju.
Nojah, ma olin sunnitud oma õues potis kasvavaid tomateid kärpima lihtsalt seepärast, et nad hakkasid murduma. Annavad saaki küll, see on tõsi.
Postita kommentaar