16 mai 2012

Kysitavad kysimused

selle kohta, et kui elu raske ja raha v2he, miks ma siis iga viimset kui kopikat maja sisse, sh kanalisatsiooni ei pane? Raiskan igast jama peale, samas kui kallis mees peab peret ylal, kyyned verel?
Achh, kui lihtne see k6ik eemalt tundub. Mulle on taolisi lolle kysimusi esitatud kyll, aga vastata pole muud, kui - kes, mida ja kuipalju, seda ma t6estan ainult kohtus.
Ajalooliselt on naine olnud kodumajapidamise koos- ja t88shoidja ja sageli ka tegelik ylalpidaja, kuna p2ris paljud mehed, kes kodust v2ljas t88tavad, kulutavad teenitu ka iseenda peale 2ra. Praegu on selliseks palga6gardiks loomulikult t88lk2ija auto oma kohustuslike maksete ja tulikalli kytusega, suitsu- ja alkoholis6ltuvused on perede eelarvele juba v2ga kahjurlikud - samas, "eluks h2davajalikud". Ka suuremate summadega kui meie kandi 400-500-eurised palgad, opereerijate kohta v6iks kymneid huvitavaid n2iteid tuua. Eriti r6vedad on n2ited peredest, mille v2lismaal t88tav mees teenib suurt palka, aga kogu tema 1800-2500 euri "v2ike palk, no ei  j2tku teile kuidagi" kulub temale endale, samas kui kodumaal 350-400 euri teeniv naine toidab-koolitab lapsed ja maksab kodu arved. Minu mees on pere suhtes m6istvam, paraku on temalgi olulisi ja aja jooksul suurenevaid puudusi, mida ta ise tunnistada ei taha ja misp2rast ma j2rjest rohkem ise ja omapead tegutsen. Olen kuulanud ja olnud kannatlik, aga tyhi loba ei vii elu edasi.
Aga ikkagi - miks taimedele, kooliharidusele (2008 j2tsin siiski pereliikme pideva kurja kriitika t6ttu oma t88lk2imise k6rvalt pooleli tekstiilialase kunstik6rghariduse omandamise, sest "ma ei saa kodut88dega hakkama, raiskan ilmaasjata aega ja raha, tahan teistest yle astuda jnejne", see oli mu elu lollus, aga ei suutnud igaltpoolt tulevat inetut materdamist taluda) v6i yldse millelegi "ainult endale" kulutada? Esmaste h2datarvilike asjade heaks raha kokkukraapimise ajaj2rk l2bi,  on aeg tulevikule m6elda, sh m6nev6rra ka oma kutsumustega tegelda ja erioskusi arendada, sest ma ei saa kogu elu luuaga vehkida ja pliidi 22res seista, samal ajal kui mitmed haridust ja erialasid t6endavad tunnistused kapinurgas koi n2rib ja rooste rikub. P2rast seda, kui olen kinni maksnud peaaegu k6ik, mis selle kodu elamisv22rseks teeb, soovin ma ka elamisv22rselt elada, mitte j2rjekordse suure asja nimel j2lle pea k6igest ilma olla. Olen oma elu alustanud 22rmiselt rasketes oludes ja ka minu noorus j2i 90-te alguse kriisi ja n2lgimise aastatesse, mis ei olnud just hea aeg eluks positiivsete kogemuste ja tubli materiaalse baasi loomiseks, millelt aktiivse ettev6tjaeluga edukalt edasi minna. Ma ei soovi kogu oma elu teha ja maksta kinni asju, mille ehitamisprotsess on v2he rahuldust pakkuv v lausa ebamugav, mille tegemisest teised ei hooli, aga kasutataks kyll suure m6nuga. Muidugi on vaese kirdeeurooplase jaoks haridus, aiandus, erinevad oskused ja hobid, r2pane ja glamuurivaba vanas maamajas tegutsemine ja aiaga jamamine (taimed on n6mee...) m6ttetu ja arusaamatu raharaiskamine, sest t2nap2eval on ju palju muud m6nusat ja palju popimat ning blingimat, millele kulutada v6iks...
Elu, mis ei koosne ainult toidulauas istumisest, riidemoodide-moblamudelite j2lgimisest ja passiivsest kujutiste vastuv6tmisest (telekas ja m8laraadio 24/7, ja netis naljalehtede lugemine, e-meediam2ngude m2ngimine nt), pakub palju enam, sest millegi loomine, oma k2te ja m6istuse kasutamine, pakub asendamatut rahuldust ja tervet galeriid suurep2raseid meelelisi kogemusi. Kui inimene tegeleb millegagi end liiga paljule jagamata ja t2helepanu hajutamata, siis suudab ta oma alal uusi tasemeid saavutada. Ja ma ei ole endaga kunagi p2ris rahul. Sest eesm2rgid tuleb s2ttida mitte endast allpool veerevate, vaid k6rgel m2etipus seisjate j2rgi.


5 kommentaari:

Eve Piibeleht ütles ...

Tjah. Sain minagi ükspäev lähisugulase käest iroonilise märkuse, et olevat tema lapsepõlvekodu ära rikkunud, rajades sinna aia, mis olevat mõeldud teistele näitamiseks ja poosetamiseks (sic!). Oli solvav küll. Samas olen mõistusega ammu aru saanud, et kui inimesel endal ei ole loomise vajadust ja ta pole kunagi loomerõõmu tajunud, on suht mõttetu üritada talle seletada, millega on tegemist.

MUHEDIK ütles ...

Nii ongi, et igal on oma tõde ja kes on see arbiiter, kes julgeb öelda, kelle oma on õigem. Sestap polegi vaja maailmale midagi tõestada, vaid elada oma elu nii kui süda lustib ja endale parem tundub

isehakanud lillekasvataja ütles ...

igasuguseid asju siin ilmas räägitakse, ega igat tasu tõe pähe võtta

11 august saavad aiablogijad kokku kyset Eestit. Vat see on küll puhas tõde :)

Tsiil ütles ...

Aiandus sellisel kujul nagu minu aasta viimane kolmveerand on vaatamata teatud stressile uskumatult mõnus ja seda võin südamerahuga soovitada. Tõsi küll, minu lapsed on suured juba ja peremudel hoopis väiksem :) Suurema perega aiandajad, teie ees võtan küll mütsi maha :D

loodetavasti saad kord jälle õppima minna.

Köögikata ütles ...

Jah, see on väsitav, kui rabad ja rabad tööd teha, et ots-otsaga kokku saada. Ja enda hellitamiseks sealjuures midagi lubada ei saa. Aga õnneks on meil meie taimed - lähed ja toimetad nendega natuke ja nad tasuvad sulle oma kaunite õitega, viljadega või niisama tubli juurdekasvuga. Ja - kui ikka üldse raha taimede ostmiseks ei ole, saab neid ka vahetada ja ise paljundada. aga sellest ei saa ka need võhikud aru - vaatavad, et sa aina teed ja istutad ja küll sa oled ikka palju raha taimedele magama pannud.
EHH! Peaasi, et ise tead, et kõik õigesti teed ja prioriteedid elus paigas on.