Kerge logelemine,

p6hjuseks randmest k2sivarde ja s6rmedesse laialijooksnud p6letik v6i maiteamisasi pluss eile ilmunud k2imist segavad torked seljas. Siis otse loomulikult ei saa eriti (pange t2hele: ERITI, mitte YLDSE) majat8id teha, vaid v6ib puhata ja m2ngida. See t2hendab - teha mitutkymmet asja, mille jaoks vasak k2si just h2davajalik pole.
Muuhulgas m6tiskelda poolikutest SUU-uurtest t88dest.
Just meie maja eest l2ks vana kylavahetee, mille algusse millalgi 80-tel kortermajas elavad kolhoosnikud ilma loata oma puukuuri peale ehitasid, kuna maja oli ju tyhi ja nagunii p6leb ise kohe maha. (Kuuride, maade erastamiseaegse v2ga imeliku jagamise, meie keldriaseme ja k6rvalhoonete saatuse ja palju muu kohta uurisin mitu korda, kui meie suhted veel nii halvad ei olnud, aga k6ik ajasid nagu yks mees vastuseks hoopis muud juttu).  See oli vana juurdep22sutee ka meist edasi asuvale 3-le majapidamisele, aga kuna teiselpool maja on tehtud n6uka-aegne uus tee, siis ma selle vana tee taastamise vastu huvi ei tunne, sellest on s2ilinud ainult m2rgistused maakaartidel a la tee meie krunil on, aga kortermaja krundil on tee peal suur klots 70-te kaardil, 2000-te erastamise aegsel kaardil enam pole  jne. T2nu pettumusele meie kyla heades ja tervetes kogukonnasuhetes las ollagi nii, nagu on, ja l2bis6itev avalik tee otse elumaja ees ei ole sugugi turvaline ega m6istlik . Kortermaja poolsele otsale kandsin romurallitajate eemalhoidmiseks mitu kanti pinnast ja majas tekkivat kivi-krohvikraami, et ehitada alpinaariumi, mille I osa enam-v2hem valmis on, aga II osa vajab veel k6vasti kergitamist ja suuri kiva, millega ma tegelen, ee, hiljem. Oh, kyll oleks hea meie tiigist naabrite tassitud ehitus- ja mitmekesine olme- ja ohtlikuj22tme-prygi kah alpiaia t2iteks veeretada, paraku pole mul praegu traktorit ja teiste r2mpsu koristama tellitava traktoristiga ma oma pere toidulaua arvelt ei hakka. Peab vist valda minema ja sel teemal vestlema erinevate abiv6imaluste teemadel, kuna asjast on olnud korduvalt juttu keskkonnaameti ja vallavalitsuse endaga, aga peale korraks kohalk2imise ja t6rjuva noogutamise ning majandusjuhataja jutu sellest, kuidas Norras t2idetakse eterniidiga fjorde ja eterniit ei ole ohtlik ega riku vett, ei ole midagi juhtunud. Peale selle, et nyyd ei taheta v2hemalt valge p2eva ajal ja minu arvatava kohaleilmumise (ja sellele j2rgneva vallavalitsuse/keskkonnainspektori ilmumise) hirmus lausa j2rjekordse hunniku salaviinapudelite, kaubikut2ie ehitusprahi v vanade autokummidega enam prygistama tulla, vaid visatakse salaja teinekord ehk k2rut2is aiaprahti  v keerutatakse grillimise ajal erinevat r2mpsu, mida siis loomad tiigist mujalegi aeda laiali tassivad- mis tiik, see ju prygiauk, on seda KOGU AEG olnud! (Kuigi veel paarkend aastat tagasi oli see veel tiik, kust aiapidajad vett v6tsid, aga inimesed hoiavad olukorra muutumise asjus suu k6vasti kinni, ikka KOGU AEG ja KOGU AEG.)
......................................................................................
See selleks. Meil ei ole veel kanalisatsiooni, j22tmevesi jookseb alla hoovi pinnasesse maapealse 22rmiselt punkrokkiva click-and-grow-systeemi abil, igal aastal j2rjest pikemaks kasvava toruj6e abil. Kuna ma olen hoovi tagumist osa, mis vanasti oli pydela pinnasega laudaesine, tyhjaks kaevamas - mulda l2heb mujal vaja, asemele tuleb k6vem pinnas - ja kaevata on veel yksjagu, siis on tekkival kaevandusaugul t2htis osa tuleva septikutega jm heitveesysteemi paigutamisel. Ostsin suurep2rase raamatu "Omavesi ja omakanalisatsioon" ning tudeerin, mida, kuidas ja... mis raha eest. Kuna naabrite kanalisatsioon jookseb meie niigi juba myrgitatud tiiki, siis on pinnaveel  suur reostuskoormus ja minu enda solk ei tohi enam kaua maasse joosta. Kuigi solgist tekkiv muda leiab oma koha lillepeenardes, ei ole selline asi yldse m6istlik. Aga nyyd peab nutitama hakkama, millega I etapi kogumistynn ajutiselt asendada, kui ei 6nnestu selleks etten2htud anuma jaoks raha leida. Mulle ei meeldi, et 4-5 aastat tagasi alustatud projekt j2tkub ainult minu enda labidat88 ja v6imaliku suvalise plastiktynniga, kuna ma ju viisakale palgat88le minna enam ei saa. Kui ma veel t2nases v22ringus u 800 euri palka sain (kusjuures tubli 40% palgast tuli yletundidega ja 6-p2evase t88n2dala eest), oli k6ik ikka v2ga ilus ja lootusrikas, kahjuks varises see k6ik loetud p2evade jooksul kokku ja t2nases Eestis ei ole maal elaval heade tuttavateta kodanikul mingit lootust - Eesti on t2is inimesi, kelle haridust, oskusi ja andeid ei ole kellelegi vaja.
Mul ei ole t6esti p6hjust r66mustada millegi yle. Siiski - lapsed on r66msad, taimed kasvavad, j2nksid l2hevad j2rjest nunnumaks, ilm on imeilus, haruldused on kasvuhoogu v6tmas (v2lja arvat pisike ja aiandis suremist alustanu bulbofyllum frostii, mis minu juures p2ikest ja pehmet vett nautides pringimaks on muutunud) ja k6ik muutub iga p2evaga yha ilusamaks ja rammusamaks. No h2sti, tsivilisatsiooni mugavustest v6in ma edaspidi ainult unistada, aga v2hemalt suudan ma suuremate t88de 2rategemise eest nn preemiaks abikaasalt  aeg-ajalt m6nede odavamate harulduse jaoks kymme-kakskend euri v2lja n6iduda, mis meie kandis on v2ga haruldane ja suur asi. Ja ma saan volilt nautida maa v2rve ja taeva olemist, mis saab veel ilusam olla kui igavese P2ikese elus valgus?