24 juuni 2017

Yllatused võsast

Pööripäeva ja jaani veetsin kodus käru ja labidaga mängides, sest puudus isu purjus kaasmaalaste kõverate nägude saatel pyhi veeta. Õhtul paistab päike nii imekaunisti maja ukseesisele, sellise ylekyllusliku õhtupäikesega hoovi kohtab harva. Nii et istud nagu keset kuldseid helbeid ja lased ajal voolata. Tohutu, tohutu väsimus on ka sellise päikese käes kergem taluda.
See suvi on muidu ysna vihmane. Vihmaga istub haljastaja kodus, sest maastik, muld ja muruseeme on töökõlblikud ainult kuivadena. Enamus nädalaid ongi olnud umbes 3-päevased justnimelt vihmade tõttu. Jaanipäeva nädalal oli ainult 1 tööpäev, hehe. Aga ma ei nuta, sest tervis... ei ole just parim, ytleme nii. Ja kodus on ka kyllalt tegemist, nt eelmisel suvel muru... heinamaa kamarasse istutatud taimed tahavad nyyd korralikku väljakaevamist ja mõnevõrra pinnaseparandamist ja asendamist, kohati tõstmist. Pluss lõputu rohimine.
Kätte jõuab esimene suurem põõsaste pygamise aeg, sest sirelid ja taraenelas on ära õitsenud. Võsa revideerides leidsin need roosid. Nad on sireli ja teiste kiirekasvuliste all niruks jäänud, aga eelmise suve võsalõikamise kiirabi laseb aimu anda, mida vanaperenaine siia aastate eest maha istutas...




Pidevad vihmad on väga täidetud roosiõied rikkunud ja kurdlehise roosi sordist ma ei saanudki viisakat pilti, aga nuppe on neil kõigil sel aastal palju, eelmisel aastal enne jaani kohta vaatamas käies ma nägin vaid yksikuid õisi võsas. Nyyd tyleb olla osav lõikaja, sest yksteisest läbi kasvanud okkalisi põõsaid majandada on, ee, põnev.

17 juuni 2017

Värvilisi suvalisi laigukesi









Vaat mis minul õues heina sees kasvavad. Ja alpinaarium on mul juba päris suur, umbes terve ruutmeeter.

16 juuni 2017

Väljas ja sees

Jaanipäevaeelne hele sumu, vihmaga pooleks. Täna töölt tulles imestasin, et loetud päevade ilusa ilma peale on karikakrad, tõrvalilled, teelehed ja hiireherned õitsema hakanud. Tegelikult on sooja aega muidugi nädalaid olnud, aga minu kehamälu ytleb, et päikest on kevadest saadik, st pärast tulpe ehk tõesti heal juhul paar nädalat olnud.
Eile maru äkki hakkas meie kandis heina- ja silotegu. Vihma käes yle põlve sirutanud hein niideti yleeile maha ja eile viidi minema. Ka muru kasvab nagu ilma kommeteta põlluhein...
Piltidel näeb hea lugeja, et sydasuvi on käes, ja pimedamaks mõnda aega ei lähegi. Ja niidetud põllud on helerohelised nagu igavesed loodusseadused. See lohutab mind mõnevõrra, sest elu on ikkagi veider ja hirmus.

10 juuni 2017

Oleme täpsed.

Aiasõbra aiandis oli soodukas ja ma jumala juhuslikult sattusin selle peale. Nii et kolimise ja kadedate inimeste nahka läinud haruldused, sh mitmed puud ja põõsad sain tagasi ja enamgi veel. Juhhei, uus elu, uus aed ja uus suvi. Aga palun uut aju ka.
Kõik nii vanad kui eilased uuekesed on veel nii tillukesed ja noorekesed, et vaateid ega pärleid ei paku enne, kui neil juured all.
Mõtlen mullatöödest, aga kuna tehnika on kallis, jään maapinna aukude täitmise juures omaenda vanadele võtetele kindlaks - buss, käru ja labidas. Minu elu, minu maailm, minu aeg, sel suvel võib nii mõnigi kymneid aastaid omal kohal asunud auk veel rahus puhata.
Head istutamist kõigepealt, sest Aiasõbra yllatussaak tuleb ruttu maha panna.

08 juuni 2017

Tasakesi loksub

Käigurajad võtavad kohti sisse ja tegemata töödele tulevad näod pähe. Kuumaastiku servast hakkab kasvama lille- ja maitseainepeenar ning nõgesetihnikud tõmbavad koomale.
Kõva töö tulemusena kokkuaetud palgast on enamus läinud suures linnas õppiva tytre yyrikorteri sissemaksu jaoks, aga iseendale tegin täna aianduslikult kuningliku kingituse. Seda enam, et halva ilma tõttu tööpäev jäeti ära. Kuna Võru kandi inimesed yldiselt ostavad enamasti tavalisi lilli ja puid, siis suures imeasjade näljas seadsin rattad teada-tuntud Tartu kandi aiapoodide suunas. Ja see oli seda väärt! Esiteks, Juhanist sain lopsaka viinapuuistiku, mitu valgekirjut maitsetaimesorti ja leiunurgast keerdoksalise kuusepuu sordi, kaltsupoest parajad töösaapad ning Kanepi aiandist samuti paar toredat aianunnut - bergeenia kääbussordi, kõveruse pärast alla hinnatud kuuse "Acrocona" ning veel yhe valgete võrsetega kuusekese. Pluss paar nutsakat kruusapeenrasse, nt kassikäpp "Rubra" ja raudrohi, vist karvane, "Aurea"... vist oli veel mingeid väikseid nunnusid... Juba aastaid tagasi tabas mind arusaamine, et õisi ja lopsakaid lehti näeb meie kliimas heal juhul 3-3,5 kuud aastas, muul ajal peab leppima pruunide kõrte ja melanhoolsete okaspuudega. Seega, valmistun talveks. :)
Pildi peal aga on fuksiate ymberistutamise ajal turba seest välja ilmunud sõbrakene.

04 juuni 2017

Hullumaja killustikul

Hoolimata kymnetest tervisehädadest ja pidevatest eri laadi ja liiki valudest kooberdan hommikuti tööpostile. Halturr ehituste rehamehena, tasu kiire ja korralik ning ilma ilaajamiseta "naisterahvale sobiv töö, 2€/h miinus tulumaks". Päevad on pikad, 10-11 h, lisaks 2 h sõidu peale. Käin koos abikaasiga, põmst samadel ehitusplatsidel, aga tema teeb natu keerukamaid asju. Seda jätkub ainult septembrini, sest siis pean ma noorima, puudega poisi kooliskäimist passima hakkama ja see tähendab jälle tasuta kodusistumist. Mitte et seegi halb oleks, maamajapidamises leidub alati kylluslikult lõbustusi ja tegevusi, mis praegu veidi ajaks ootele on pandud.
Eile oli Tartu Botaanikaaias hariv taimetutvustusyritus, kuhu ma jõudsin alles 10 minutit enne lõppu. Nägin kõigest 1 head tuttavat inimest, aga kergendasin kukrut ning rõõmustasin aeda mitme toreda tillukese tegelasega a la varretu nelk ja veel yks nelk, mis roomab mõne millimeetri kõrgusena maapinnal. Botaed jäi tiheda programmi ja kiirustavate pereliikmete pärast, pagan, nägemata, aga ma ykspäev hiilin sinna veel tagasi.
Lõpetuseks kauneid perspektiive ehitusplatsi tööpõllult.

30 mai 2017

Mis siin ikka.





Tööpykste taskus loeb mobla sammulugemise äpp tööpäeva jooksul tehtud samme. Skoore on 8000st kuni 19000-ni millegagi. Keskmine sinna 14000 kanti. Aga ega mu keskealine figuur ennast sellest häirida ei lase, nooruslike vormidega on selleks eluks finiito.
Aias võib õhtuti igasugu imeasju näha, muudkui tärkavad ja kasvavad. Väga kahjuks on ka lahkujaid, aga allesjääjad on tublid.
Kukk köögilaual on nohu selle kõrval, mida elul yllatuseks pakkuda on.

24 mai 2017

Kiire väike installatsioon

Tegelen jälle kaunite kunstidega. Mõned teised ytleksid, et see on ropp, must ja raske, aga õues mullaga mängimine on minu jaoks puhas rõõm ja tore trenn.
Täna tegin pyramiide.
Kaaskodanike jaoks oli see talvel jääkamakatele laotud ja nyyd äravajunud sillutise ylesvõtmine, aluspinnase tõstmine, tihendamine ja tasandamine ning kivide tagasiladumine. Need olid yhed väga nunnud kivid ja mõnus oli mängida. Pildil on paarimees tihendatud pinnast silumas, samas kui ma kivimustriga järele läksin.
See toimus yhes väikses eesti linnas.

22 mai 2017

Aikuikiire

Pea on putru täis. Aga kevad tuleb sellegipoolest.


Käed on kiirest eluviisist natu paistes, aga ärme laseme ennast sellest häirida. Lihtsalt, rehavarrest tuleb kõvemini kinni hoida ja kidra peab ootama. Enne tuleb kultuurikihti õhendada ja eelarvet paksendada.
Imeline kuldne päike ja helisev õhk.

15 mai 2017

Aegajole

Jõlekiireon, jalgjamabjaselgkange, suvisaabusjälleootamatult.
Ehk, ilm lubab teha väga pikki õuesmängimise päevi. Ja vana lampvõimendi kitarrile, mis ma endale emadepäevaks kinkisin, on ainult 2 lyhikest harjutusmängu saanud.
Progressi nimel, edasi.

Pildil yks laps keevitusega mängimas. Issi parandas autot ja pakkus pojakesele ka, et kas tahad sädemeid lennutada... kes siis ei tahaks.
Keevitusaparaat on palju odavam lõbustus kui viisakas nutitelefon ja mänguriarvutist ärme yldse räägime. Hommepäev otsin lapsele vanarauahunnikust veel viisakamaid tykke ja ostan kilo keevitustraati. Lõpuks ometi teeb keegi midagi huvitavat.
Kui ta korralikult koolis viitsiks käia, aga näh, tark poiss kaldub eluaegse lukksepa radadele... aga äkki ikka mitte.
Halbu asju on ka juhtunud. Eelmisel suvel yhe romu ostnud inimene jättis selle mnt.ee-s arvele võtmata, meie vana maja ostnud seltskonna järjekordne stiilinäide. Lähen mnt-sse avaldusi kirjutama, kui valla tugiisikuga noorima lapse erikoolikomisjon tehtud on.
Yks aken, ainus ja erimõõduga, lagunes eestvõtmisel täiesti.
Ehk, sygisel rõõmsalt ette võetud akende renoveerimine muutus sujuvalt asendamiseks. Osutus, et valesti lõigatud klaasiga ning 30-50% ulatuses kõdunenud puitosadega vanakesed on taastamiskõlbmatud. Ees ootab põnev ja erutav uute akende hankimine. Ka enne seda veel põnevam ja erutavam halturr e raha hankimine. Jõudu mulle!

03 mai 2017

Kantrimän ja kass

Minu suur sõnnikuvedu on jõudnud sinnamaale, et saab juba teisi inimesi ka polygoonile lasta ilma hirmuta, et nad jalad murravad. Laudavundament ja selle sisu on nii tasaseks saanud, et seal võib juba õige pea kurki kasvatama hakata.
Auhinnaks ilusad vaated, nagu ikka.

29 aprill 2017

Mis ma täna leidsin.

Hoolimata lollist valitsusest ja rahva suurest viletsusest on ka sel aastal kevad enam-vähem õigel ajal meile jõudnud. Juba paar nädalat on, mida aias uudistada, sest ega õue ei minda siis ainult tööd murdma. Võib imetleda roosikesi.







Võib okaspuubeebide kasvule kaasa elamas käia.




Ja mõelda kaduvikust ning igavikust, sest sugugi kogu aiarahvas ei suutnud vastikule talvele vastu panna.

Hyvasti, lootus enamust hiina siidipööriseid meil kasvatada.
Okaspuubeebid on kyll pruunilapilised, aga elujanu neil jätkub.
Ning yle kõige lehvib ja kumab helerohelise naadi lustakas pulbitsev kasvulaul.
P.s. Unustasin eile puid lõigates tagavarasaapad tööplatsile. Täna on nad korralikult vett täis sadanud. Ma ei riski yle hoovi neile järele minna, muidu jäävad teised saapad nätskesse vettinud murukamarasse kinni. Isegi siis ei lähe, kui kurjam lillepeenras laiutab.

23 aprill 2017

Naljapilti suurest kevadest

Vaade lõunakagust yleeile hommikul. Tundub, et loodus tahab maailma pärast meie tulekut korralikult puhtaks pesta, on teine läinud suvest saadik pingutanud.

Täna tuleb kindlasti veel.

20 aprill 2017

Materjalide ilu

Enne, kui aiakultuuride ninapistmisest saab suurem rohetamine, peab ära toimuma maapinna tasaseks ja plätuga jalutatavaks ning niidumasinaga laevatatavaks muutmine. Muidugi jääb mõnijagu kohti nõgeste, põdrakanepi, haavapuunoorendiku, siilide, tigude, sõnajalgade ja teiste iidsete asukate jaoks, suur aed, jätkub kõigile.
Täna oli yle tyki aja soe ilm ja kõik ained ning materjalid olid oma õige lõhna ja värviga.

18 aprill 2017

Rõõmus ylestõusmispyha

Ei ole midagi pyhamat kui käru peale maanduva kõdupuidu tolm, mis päikese käes või selle varjudes omandab kuldsema v roostesema tooni, heljub aurana paljunäinud taluhoovi kohal ja teeb kuldsemaks v roostesemaks ka tema tekitajad.
Kuid inimesed peavad mõnikord mõnesid asju palju pyhamaks kui muidu. Sel nädalavahetusel olid päevakorras värvilised munad. Noorem tydruk tegi poevärvidega keemiakatseid, ma käisin õuetööde vahelt teda ässitamas. Pildilolevaid on kõige raskem ära syya, no ilusad on.

Ma olen yksildasem kui kunagi varem. Palun mitte valesti aru saada. Sõbrad ja maailm on interneti avamise kaugusel; alati on nägemisulatuses mõni pereliige, alati on võimalik ennast millegagi lõbustada. Kuid kurvaks teeb mind vajadus pere tiimimehhaanikuga midagi ette võtta. Inimene on muutunud väga vastutustundetuks ja teovõimetuks, inimeste juures kasutatavaid suhtlemisviise temaga enam kahjuks tulemuslikult rakendada ei saa. Nii et ees ootab põnev ja erutav automehhaaniku-ameti õppimise aeg, sest parem see hinnaline ja eksklusiivne töö ise selgeks saada kui oma tilluke eelarve patriarhaadi vana kombe kohaselt õppind rauajumalapreestritele ette kanda.
Kuida see lugu Tööliste Keldriga oligi.
Md, nädalavahetusel tegin esimesed tujutõstvad õppe-eesmärgilised katsetused pookimise e puude liikide vääristamisel sordi oksaga, katsejänesteks olid 3 kuuske, 3 pärna ja õunapuu. Kasutasin ladvalõhesse oksastamise tehnikat, kui nimetust õigesti mäletan. Vestsin pookealusega yhejämeduse oksa viisakaks kiiluks, ajasin aluse ladva lõhki, sobitasin okste koored ja mähad ettevaatlikult kokku ja teipisin kinni. Põnev oli, täiesti uus maailm. Pärastpoole otsin veel puid, mida vääristada, väikseid aluseid ikka leiab, ja seda, mida neile kylge monteerida.

15 aprill 2017

Vaikne Laupäev




Yksildane vagades mõtisklustes veedetud päev, ylejäänud pere tegeles toas mh pirukate kypsetamisega.
Kes teab, kui vana on see nukupea ja mida on näinud need laudaseinad.

14 aprill 2017

Suur Reede


Täna oli muidu sooja ja mõnusa, kuigi tuulise aprilli kohta eriliselt lumine päev. Hommikupooliku munesin toas ja vedelesin selili (et muuhulgas selgroog yhtlaselt sirgeks venitada), tegin sotsmeedias poliitikat ja mõtlesin, et lõikaks puid.
Hommikul oli mitu tihedat ja hõredamat lumesajuhoogu. Vaade lõunakaarde muutus siis helgeks ja pastelseks, vahepeal kallas päike sellesse roosakat ja kuldset, yks kaugem põlluserv oli täiesti shokolaadi värvi muidu heledate kõrrepõllutriipude vahel. Ja põhjakaarevaade, mis on iga ilmaga avar ja sydantsulatav, muutus õhkõrnade lumekardinate vahel täiesti ebamaiseks.
Pärast lõunat tahtsin kasulik olla, uue kettsaega mängida ja varemepuitu tykeldada. Käristasin natuke, panin ned riita, siis vaatasin, kuidas häirimatu toonekurg paarikymne meetri kaugusel põllul jalutab ja einet võtab, togisin tydinult jalaga triikraua jäänuseid, kõdunenud kirsasid ja muud, mis puidu alt välja pugema hakkas. Lõikasin veel natuke. Auklik kuusehekk läänekaares ja kunagise puuviljaaia lõunakyljes olid sinisemad kui muidu. Tasa ja hoiatades hakkas lund sadama. Kerisin juhtmed kokku ja kooberdasin tuppa. Ruutmeeter korda ja puhtust tehtud, asi seegi. Ja need lõputud, pyydmatud lumekardinad, millel veel talve lõhn, aga kevade värvid.

09 aprill 2017

Meie väikestele sulistele sõpradele






Pereliikmed ehitasid paar vastavat majakest ja rohkem õppind mees pani need paika ka. Mina ei teinud muud, kui mängisin labida ja käruga. Väga kasutu ja ebaabivalmis.
Muudkui laulavad.