29 september 2017

Vanad masinad

Tõin jälle alla kolimise tõttu oma 3 aastat nurgas ja kapi otsas vedelnud kudumismasinaid ja lõngu. Uues kodus, ilma pideva vajaduseta pättide ja politseiga võidelda on väga mõnus neid asju kätte võtta... paraku on koledaid mälestusi nii palju, et rõõm lõngast ja tehnoloogiast on kibeda ja ebamugava maitsega. Ka on tarvis noorima lapse põrguliku väikelapsepõlve käigus sassiaetud lõngad kõigepealt korda teha ja masinate kõverate agregaatide kordategemiseks kulub veel päevi.
Täna hakkasin pitsimasinaga proovikudumist tegema. Kuna mehhanism rikub kudumit teatud korrapära alusel, siis oli vaja ekstra tähelepanelik olla... mille peale hakkasid mul peas ja seljas jooksma algul sipelgad ja siis kylmavärinad, seejärel tahtis mu pea selga mööda alla joosta. Brrrr. Panin masina ära, aga ikka on tunne, et midagi on nii katki, et ma seda tööle ei saa. Äkki olen see ma ise.

4 kommentaari:

Tsiil ütles ...

ei ole :)

me tõmbasime kasvuhoone ka ükskord sirgu :)
Aega on. Jõuad sinagi vanad masinad uueks eluks putitada.

Anonüümne ütles ...

Lapsed suudavad massinad tuksi keerata paljalt oma olemasoluga. Huvitav, kas nad neid teisipidi korda ei suudaks putitada, lihtsalt peale vaadates või nii?
Sul on kuldsed käed, ja küll kõik laabub!

Futu ütles ...

Sassis lõngapusarate lahtiharutamine on mõnus töö ja meenutab mediteerimist. Kaosest korra sündimise positiivne ime jne. Ja kiiret ju pole, ükskord saab ikka tehtud.

MUHEDIK ütles ...

Pikk talv ees. Sinusuguse kange tüdruku käes laabub kõik