30 detsember 2018

Vana kalendri viimased ohked

Mis siin ikka pikalt lobiseda, aastakokkuvõtet teha ja kõnet pidada. Aastas, jah, oli umbes 365 päeva, aga sisuliselt võtab selle kokku yks lõbusamat sorti laul.

Kytan, pesen, kokkan ja koristan
Kytan, pesen, kokkan ja koristan
Kytan, pesen, kokkan ja koristan
Kytan, pesen, kokkan ja koristan

2. Salm - korrata 1-st.
3. Salm - korrata 2st.
Refrään tekib töö käigus ja võib sõltuvalt aastaajast raas erineda.

....
Ma ei ole muidu suur seebikaaustaja. Aga nyyd yhe leidsin. Soovitan, sest kaunid peategelased, leebe syžee, ajastutruud detailid, kaunis muusika. Head nautimist! (Seda, mis põhjusel ma seda vaatan, parem ei ytle, aitab sellestki, et kogu mu pere ennast vahest mõnevõrra häirituna tunneb).

http://arhiiv.err.ee/seeria/trumm-trumm-trumm/haridus/0

26 detsember 2018

Näh, mööda läks

https://kaarnakirja.blogspot.com/2018/12/joul.html?m=1
Lugu vaprast pekitihasest.

Lugu mõtlemisest

Ma mõtlen et ma mõtlen vahest yle
Ma mõtlen et ma yldsegi ei mõtle
Kui kaamos avab oma lahke syle
Siis enam ma ei rabele ei tõtle

Kui tänavad ja maanteed näivad laiad
Ja heledust ja valgust toatäied
Siis tulen, käes on värsked leivad-saiad
Ja värskeid mõtteid terved peatäied.

19 detsember 2018

valesti valitud

Kui kardin tõstetakse, mind ei ole kohal
Sest järjekorra eelviimasel kohal
Ma ootan, mil saan ära anda palitu
Ees ootab etendus see kaua valitu

Kui tuled syydatakse, mind ei ole kohal
Sest kõige odavamal seiukohal
Ma teiste selja taga vahin etendust
Kui hoopis jälgima peaks väljapääsuust

Kui uksed suletakse, mind ei ole kohal
Sel jätkupeol, kus lavatähe kohal
On kasvõi sära hoidlik tagasi
Ma juba ära andnud pagasi

17 detsember 2018

Võtsin jälle yle pika aja

Kidra kätte. Sest.
Talv on, õues kylm ja lumi, yle mitme aasta erakordselt talvine detsember. Ainult tubased meelelahutused, kytmine ja kygelemine. Väga palju toas passimist.
Ja, kitarr.

See kraad kangem, mida ma mängida ei oska. Esialgu vaevlen paari heliredeli ka sõrmestuse kallal. Oi, kyll on raske vigadeta, täpselt ja rytmikalt heliredelit teha. Ma ju ei ole enam 10-aastane.
8-keelsetel mängivad muidu edasijõudnud metalbändikitarristid ja džässmuusikud, mina olen edasijõudnud ahnitseja. Koordinatsioon ja keha valitsemine on käest kadunud, nii et isegi teatud taseme hoidmiseks tuleb järjest rohkem pingutada. See ei ole ealine iseärasus, vaid ebainimlikes tingimustes veedetud elu tagajärg, mida aga ravibki ainult yks asi - rohkem heliredeleid!
Mälu ja tähelepanu kadumist aeglustab samuti keskendumisharjutuste tegemine. Kitarr on tehniliselt võttes minu kui nägemismeele kaudu õppijale palju keerukam pill kui klaver, millel noodid on otsekohe ilusasti klaviatuuril näha, aga kitarril on need nähtamatud ja mitmel keelel paralleelselt, nagu võlumaailma loitsud, mida valesti mängides ja lauldes need tööle ei hakka. Nyyd ma juba, peale mitut aastat harjumist, hakkan kitarrikaelal noote NÄGEMA.

17. detsember

Tuules hõljuvad õunad
Nägudel talvine irve
Puu okstel on sajaaastane
samblik
Ma ei saa ikka veel neid õunu kätte
Seisan hiiglaslikul verandal
Käes tyhi klaas
Nende õunte mahl ei saa olema magus
Ma ehmun oma saamatusest
Muutun väga väikeseks
Veranda sajaaastase puidu lõhna hoovuses
Hall muutub mustaks
Samblik lendab nahkhiirtena laiali
Õunad irvitavad

14 detsember 2018

Õhtulaul

Igihämaruses igavleb
Õhtutäis tihenevat ööõhku
Laulud mu kõris vakatavad ja muutuvad kriipivateks kristallideks
Viisid mu hinges, peale paari värelevat sirutust,
Tõmbuvad tagasi tolmusteks kerakesteks
Sõnade pillav pidu vaibub tumedateks metsavärvi joonteks hinge hämaramatel ääremaadel
Tuuleululuule tasa tusastes pajupusades
Ja see ongi kõik