Hullumaja killustikul

Hoolimata kymnetest tervisehädadest ja pidevatest eri laadi ja liiki valudest kooberdan hommikuti tööpostile. Halturr ehituste rehamehena, tasu kiire ja korralik ning ilma ilaajamiseta "naisterahvale sobiv töö, 2€/h miinus tulumaks". Päevad on pikad, 10-11 h, lisaks 2 h sõidu peale. Käin koos abikaasiga, põmst samadel ehitusplatsidel, aga tema teeb natu keerukamaid asju. Seda jätkub ainult septembrini, sest siis pean ma noorima, puudega poisi kooliskäimist passima hakkama ja see tähendab jälle tasuta kodusistumist. Mitte et seegi halb oleks, maamajapidamises leidub alati kylluslikult lõbustusi ja tegevusi, mis praegu veidi ajaks ootele on pandud.
Eile oli Tartu Botaanikaaias hariv taimetutvustusyritus, kuhu ma jõudsin alles 10 minutit enne lõppu. Nägin kõigest 1 head tuttavat inimest, aga kergendasin kukrut ning rõõmustasin aeda mitme toreda tillukese tegelasega a la varretu nelk ja veel yks nelk, mis roomab mõne millimeetri kõrgusena maapinnal. Botaed jäi tiheda programmi ja kiirustavate pereliikmete pärast, pagan, nägemata, aga ma ykspäev hiilin sinna veel tagasi.
Lõpetuseks kauneid perspektiive ehitusplatsi tööpõllult.

Mis siin ikka.

Tööpykste taskus loeb mobla sammulugemise äpp tööpäeva jooksul tehtud samme. Skoore on 8000st kuni 19000-ni millegagi. Keskmine sinna 14000 kanti. Aga ega mu keskealine figuur ennast sellest häirida ei lase, nooruslike vormidega on selleks eluks finiito.
Aias võib õhtuti igasugu imeasju näha, muudkui tärkavad ja kasvavad. Väga kahjuks on ka lahkujaid, aga allesjääjad on tublid.
Kukk köögilaual on nohu selle kõrval, mida elul yllatuseks pakkuda on.

Kiire väike installatsioon

Tegelen jälle kaunite kunstidega. Mõned teised ytleksid, et see on ropp, must ja raske, aga õues mullaga mängimine on minu jaoks puhas rõõm ja tore trenn.
Täna tegin pyramiide.
Kaaskodanike jaoks oli see talvel jääkamakatele laotud ja nyyd äravajunud sillutise ylesvõtmine, aluspinnase tõstmine, tihendamine ja tasandamine ning kivide tagasiladumine. Need olid yhed väga nunnud kivid ja mõnus oli mängida. Pildil on paarimees tihendatud pinnast silumas, samas kui ma kivimustriga järele läksin.
See toimus yhes väikses eesti linnas.

Aikuikiire

Pea on putru täis. Aga kevad tuleb sellegipoolest.


Käed on kiirest eluviisist natu paistes, aga ärme laseme ennast sellest häirida. Lihtsalt, rehavarrest tuleb kõvemini kinni hoida ja kidra peab ootama. Enne tuleb kultuurikihti õhendada ja eelarvet paksendada.
Imeline kuldne päike ja helisev õhk.

Aegajole

Jõlekiireon, jalgjamabjaselgkange, suvisaabusjälleootamatult.
Ehk, ilm lubab teha väga pikki õuesmängimise päevi. Ja vana lampvõimendi kitarrile, mis ma endale emadepäevaks kinkisin, on ainult 2 lyhikest harjutusmängu saanud.
Progressi nimel, edasi.

Pildil yks laps keevitusega mängimas. Issi parandas autot ja pakkus pojakesele ka, et kas tahad sädemeid lennutada... kes siis ei tahaks.
Keevitusaparaat on palju odavam lõbustus kui viisakas nutitelefon ja mänguriarvutist ärme yldse räägime. Hommepäev otsin lapsele vanarauahunnikust veel viisakamaid tykke ja ostan kilo keevitustraati. Lõpuks ometi teeb keegi midagi huvitavat.
Kui ta korralikult koolis viitsiks käia, aga näh, tark poiss kaldub eluaegse lukksepa radadele... aga äkki ikka mitte.
Halbu asju on ka juhtunud. Eelmisel suvel yhe romu ostnud inimene jättis selle mnt.ee-s arvele võtmata, meie vana maja ostnud seltskonna järjekordne stiilinäide. Lähen mnt-sse avaldusi kirjutama, kui valla tugiisikuga noorima lapse erikoolikomisjon tehtud on.
Yks aken, ainus ja erimõõduga, lagunes eestvõtmisel täiesti.
Ehk, sygisel rõõmsalt ette võetud akende renoveerimine muutus sujuvalt asendamiseks. Osutus, et valesti lõigatud klaasiga ning 30-50% ulatuses kõdunenud puitosadega vanakesed on taastamiskõlbmatud. Ees ootab põnev ja erutav uute akende hankimine. Ka enne seda veel põnevam ja erutavam halturr e raha hankimine. Jõudu mulle!

Kantrimän ja kass

Minu suur sõnnikuvedu on jõudnud sinnamaale, et saab juba teisi inimesi ka polygoonile lasta ilma hirmuta, et nad jalad murravad. Laudavundament ja selle sisu on nii tasaseks saanud, et seal võib juba õige pea kurki kasvatama hakata.
Auhinnaks ilusad vaated, nagu ikka.

Mis ma täna leidsin.

Hoolimata lollist valitsusest ja rahva suurest viletsusest on ka sel aastal kevad enam-vähem õigel ajal meile jõudnud. Juba paar nädalat on, mida aias uudistada, sest ega õue ei minda siis ainult tööd murdma. Võib imetleda roosikesi.







Võib okaspuubeebide kasvule kaasa elamas käia.




Ja mõelda kaduvikust ning igavikust, sest sugugi kogu aiarahvas ei suutnud vastikule talvele vastu panna.

Hyvasti, lootus enamust hiina siidipööriseid meil kasvatada.
Okaspuubeebid on kyll pruunilapilised, aga elujanu neil jätkub.
Ning yle kõige lehvib ja kumab helerohelise naadi lustakas pulbitsev kasvulaul.
P.s. Unustasin eile puid lõigates tagavarasaapad tööplatsile. Täna on nad korralikult vett täis sadanud. Ma ei riski yle hoovi neile järele minna, muidu jäävad teised saapad nätskesse vettinud murukamarasse kinni. Isegi siis ei lähe, kui kurjam lillepeenras laiutab.