Tänase seisuga on mu kõige suurem mädapuiduhunnik juba u poole oma mahust kaotanud. Lõikan mitme erineva saega ja katsun kohe riita ka panna, sest hunnikute tekitatav visuaalne myra segab elamist. Jooksev sygis õnneks pole väga tatine, aga soe ka ei ole, samas norrapärast tuult pakutakseiga päev - ja ma EI TALU enam pakse riideid ja raskeid tormijopesid, sest kehale asetunud lisaraskuse protsessimine raiskab jõudu. Kui ilm vähegi lubab, siis jätkan kasvõi terve talv, see on ju mu märtsi ja aprilli järeltöö. Kevad jäi sel aastal õuetööde mõttes täiesti vahele, aga minu majas on kevad alati kõige kiirem aeg. Synesteetikul on väga põnev, sest tegu ei ole lihtsalt puiduga, sellel on ka ajalugu ja iga palgi- ning lauajupi kohta käib mitu kihti numbrilisi võlusõnu.
Tänased võlusõnad ei ole väga salongikõlblikud, sest leidsin tõenäoliselt Pätsu-aegse majavammi. Riigid ja tsivilisatsioonid on tõusnud ja langenud, aga vamm õitseb õnnelikult. Hoolimata teadmisest, et vammide perekonnas on rohkem liike, olen veits häiritud ja vaat miks. No et, maja põrandate ylesvõtmine ei ole lihtne asi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar