Hetkel mitte.
Köök.
Ropp sõimusõna on see.
Yks sõna, mis kannab pika loitsu ja kurja kaetuse väge.
Kaugelt maalt meile toodud nimetus. See tähistab kohta, kus tehakse kahtlaste riistadega vastikutest ainetest kurjakuulutavat ja võõrikut toodangut. Mitte iial ei tehta seda vabatahtlikult ja harva toimub tegevus rõõmu ja laulu saatel. Kuidas tahes ka vaeva ei nähta, et tulemus oleks olude kiuste veidigi rõõmupakkuv, leidub alati keegi, kes selle raskete sõnade abil ära põlgab, ning just oma elust ja ajast suure tyki ära raisanud inimene peab oma töövilja Deemonitele* loovutama. Alati lasub selles ruumis savikarva hämarus** ja valitseb iseenese jõul kobrutav korralagedus, mis selle talitseja jõupingutuste yle ainult irvitab, riistad yritavad oma tööplatsi inetust nähes kolinal põgeneda või siis mässata ja kinnihoidvaid käsi pureda, pruunikas needusi kandev rasvapilv teeb taeva tuhmiks ja paneb sind unustama, et kunagi, kuskil ja kellelgi oli kerge, helge ja vaba, sest sina seda kyll ei mäleta.
* sulgloomad, kes ebapiisava toidukoguse peale pahaseks saavad ja toidu toojat ennast kannakõõlusest näksima asuvad
** raisk, silmaarst ytles mulle esmaspäeval asju, aga nii õrnal ja meeldival toonil, et ma muretsen selle yle alles kauges tulevikus, näiteks siis, kui on tarvis hämaras maanteele sõitma minna.
P.s. kogu see mõlgutlus syndis pisikesest asjast - liigutasin pliiti. Seda ei oleks tohtind õhtul teha, vaid hommikul värske ja puhanuna. Õhtuks olen ma alati sajand vanem, kui hommikul ärgates, ja siis ma ei suuda isegi hommiku rõõmu mäletada, õhtune valguski on tinaraske ja myrgine, nii et sa unustad kõik muu peale hingamise. Et ma ka ei õpi. Nyyd ei saa hyva lugeja iial teada, millised monardad mul aias kasvavad või kui palju vanu ploomipuid sel nädalal maha võetud sai.
P.p.s. - vähe. Mõlemat.