Põhjaranniku rahval väidetavalt juba rododendronid õitsevad. Paljugi, mis nad väidavad, minu omad vana, poolenisti mahavõetud kuuseheki all on alles talveunes ja õienupud jääs. Aga mina ostlen juba suveriideid. Eile õnnestus loetud minutite jooksul enne mammograafiabussi kylastust skoorida 1 unelmate seelik ja 2 (loe: KAKS) pikka kleiti. Ja roosa lehviga märgistatud erksavärviline spordikott (aga roosa lehv on ylemaailmne rinnavähisse puutuvaga seonduv symbol), ideaalne kott, mille ma ka skoorisin. Ma ei tea, mida Universum, Jõuluvana ja Kõik Jumalad mulle sellega öelda tahavad. Kuna enesetunne on yldiselt halb või vahelduseks ka väga halb, siis mõjuvad sellised juhtumused nagu särav ilmutus teisest, paremast maailmast.
Võib-olla ei peaks riietele kui sellisele nii palju tähelepanu pöörama, sest saab ka lihtsamalt, aga samamoodi kaunilt. Täna hommikul leidsin faceebokist hoopis yhe võluva ajaloolise moejoonise. Pildil kujutatud stiilne daam on kahtlemata suverõivastuses, muudel aastaaegadel kandis ta ikka ruudulist villast tekki. Mulle meeldivad tema kaunistuste stiil ja mustrivalik.
4 kommentaari:
Joonis on imekaunis! Kui siin laiuskraadil nii külm ei oleks, siis ma lippaks pidevalt sarnases kostüümis ringi. Suviti kohati muidugi ikkagi saaks. Kostüümi mul veel pole, see tuleks selga "õmmelda", aga nüüd on vähemalt siht silme ees, aitüma!
Ja nagu öeldud, siis talviti saab ennast stiilselt soojas hoida lammavillase ruudulise teki sees. Vanad šotlased olid targad.
See on tegelikult üpris kulukas rõivas, aga boonuseks on, et väikseks see ei jää.
Eriti nummid on tegelased põlvedel ja kõhtude peal. Sellist tätoveeringut kannaksin isegi mina, ja rõõmuga kannaksin.
Postita kommentaar