Suur sula

Uvitav. 

Jälle on mu tööpäevakesed imelikult lyhikesed, paraku on sellel põhjus. Osutus, et mul on mõned väga kõverad kohad ja need on nyyd võtnud vaevaks iga jumala päev valutada, sygelda, hõõguda ja palavikku tekitada. Tänaseks on see juba päris lootusetuks muutunud ja ma hakkan oma olemasolust juba väsima ja tydinema.

Millalgi detsembris nägin esimest korda elus oma rangluid. Ausalt, kunagi varem oma elus pole ma nii vähe paistes olnud kui praegu ja liigvee alt ilmub välja tõesti põnevaid asju. Näiteks parem rangluu on vasakust vähemalt sentimeetri eespool ja seetõttu on kaela ning näo poolte lihased silmapaistvalt erinevad, kumbki näo- ja kaelapool kuuluks nagu erinevale inimesele, erinevus on tõesti sentimeetrites. Parem põlv ja säärelihas on ka kõveramad ja auklikumad kui vasak. Tundub, et see on niimoodi kujunenud pikema aja jooksul, sest lihased võtavad kuju kinnituskohtade järgi ja kasvavad aastaid, aga miks see just praegu niimoodi välja tuli ja miks just parem kehapool silmapaistvalt rohkem on kannatada saanud, on arusaamatu. Ma ei ole oma teadlikus elus suurte luumurdudedega liiklusõnnetust yle elanud ega koledasti kukkunud, aga sport, puulõikamine ja muud taolised kerged lõbustused selliseid asju kindlasti ei põhjusta. Samas on mu elu esimeses otsas pikemate mälukaotusega kohti, eks seal on nii mõndagi peidus.

Mu kere on võrreldes kaaskodanikega kuidagi eredalt ebasymmeetriline ja kõrvaltvaatajaid see ilmselt häiriks. Häiris juba aga siis, kui ma veel symmeetrilisemana näiv, rõhutan sõna "näiv", ymarvorm olin, sest sihukese koht pole inimeste seas ja mis kõik veel sinnajuurde käis. Ma ise ei pea oma uut kõvervormi absoluutselt inetuks,  otse vastupidi - huvitav on uut ennast tunnistada, kere on hommikupoolikul ka piisavalt funktsionaalne, nyyd pool aastat ka tunnetuslikult nii kerge, et mõned kodutööd kohe hommikul oma kergust nautides rõõmuga ära teha, enne, kui maakera kõikuma hakkab, nii et syda läheb pahaks. Ja mis eriti tore - mitte kunagi varem pole ma saanud kanda normaalseid sooje ja/või ilusaid riideid. Tunne on, nagu oleksin paradiisi sattunud. Aga paraku on mu keres juba miskine madu ja ma tean,  et ei saa siia väga kauaks jääda, eespool paistavad juba tõelise põrgu tulukesed. On asju, mille põhjuseid ei saa tagasi pöörata ega ilusaks luuletada, ja mille kasvamist sa saad ainult vaadata, mitte aga peatada. Aga niikaua, kuni põrgu leegid veel taevavalgust ei kata, mängin olemasolevate mänguasjadega ja vaatan internetist ikka ka uute järgi. Mõista-mõista, misse on - kallist puust ja 12 stringi, aga ei ole pesusahtel?