Eile õhtul vintsisime ja tõstsime porist välja yhe eksind päälinlase, kes pimedas valesti, aga hulljulgelt maanteelt maha, meie teele ja siis seal ymber pöörata yritas. Tema pääses poole tunniga minema.
Täna võimlesime pojakesega meie esihooviks hyytaval õõtsikul. Lumi oli ju ära suland, palju lund, vihm oli ka ära sadand, palju vihma, päikese ja muheda tormituule käes oli otse puhas rõõm autot pori seest välja vintsida. Saime kätte!
Päike läks varsti ära.
Vihmama hakkas.
Pehmet vesist pinnast on hea tagasi siledaks patsutada, eksole.
Pildil on meie laps ja kass katsumas kuiva jalaga yhest hoovi servast teise saada.
Ah, mis. Igakevadine asi ja enamasti ka igasygisene.
2 kommentaari:
Eks ta ole jah, kevadeti siiski mõnevõrra koledam. Siiski hakkab meie tee juba nagu paranema. Puult puule liikumine on lühemate distantside läbimiseks täiesti arvestatav :D
See pilt on täiesti rahvuseepose mõõtu :D
Postita kommentaar