Lopsakad lood asjadest

Just tõstsin oma õmmeluse- ja kudumisetoa ringi, sest lõppenud nädala algul Põlva rootsikunnikast e vanakraamipoest, kus myyakse iidse Rootsi kuningriigi aladelt pärit vanakraami, vaat sellest poest ilmnenud uus mahukas kilakolakummut ootas kannatamatult köögist jalust ära viimist, ja mina selle täislaadimist. See tehtud, TÕESTI sai tuba naaaatuke lagedam,ja nyyd saan vajadusel töölaua taga juttusid ja laulusid kirjutada, ja ei peagi paberivirnade, kastide ja karpide vahel kygelevate õmblusmasinatega  võitlema, et paar ruutvaksa ruumi saada. Miskipärast tikuvad igasugu asjad muudkui minu juurde, tee aga ruumi ja leia soe tuba. Igasugu masinad lausa ryndavad ja jälitavad mind. Neist on kyll palju abi, aga mõnikord juhtub... asju.

Vahepeal sai pesumasinatega nalja. Vana masin hakkas lolle hääli tegema ja põrandale pissima, oli teine ka õige eakas, seega tuhnisin internetis ja tõin Maakonnakeskusest ilusti uue. Aga kodus osutus, et tänu kuivatifunktsioonile on sellel mulle vajalikke kindlat laadi PESUprogramme puudu. Õnneks oli just vanemal tytrel just sedasorti pesumasinat vaja ja see olukord lahenes siis niimoodi, Regioonikeskusest  tytre juurest tagasi tulles ostsin meile uue aparaatumi ära. Edasi läks huvitavamaks. Uus internetieeltöö oli andnud meile justkui täiuslike näitajatega masina, aga kolmanda, täiskoguse pesemise eelpesu ajal läks masina trummel kärssama. Ruttu vesi ja elekter kinni, uksed-aknad lahti, öäääk! Tuulutasin köögi ära ja klienditeenindusi pidi helistades, silmamunad paelaga pealuu kyljes, leppisin ekspertiisi ja garantiikorras ringivahetamise aja kokku, sest kui masin on juba 1 korra midagi sellist teinud, siis on tal konstruktsioonis rohkem asju valesti ja lõpuks tuleb ikka uus masin osta. Ma nägin selgesti, et masina vedrustus käitus imelikult ja trummel oli õrnalt lopergune... Too masin jäigi sinna töökotta, sest mehhaanik ytles, et oligi trummel kõver ja mingeid hädakesi veel. Uuesti pool päeva, et Regioonikeskuses vahetusakti alusel uus masin võtta, ja siis õige mitu päeva kullipilgul jälgimist, et kas masin käib korrektselt, kas trummel ...on ikka õige kujuga. Hyva lugeja vist ei tea, et mul on närvid p..ses ja igasugu yllatused löövad sydame rytmist välja ja vererõhu lakke, seega Ei Mingeid Kuradi Tossavaid Yllatusi, Palun!

Ahjaa, pille on mul endiselt palju. Viimased paar aastat on selles mõttes kohutavad olnud, et riigid, asutused, kultuur, kunst, sport ja äri pandi uue ettearvamatu käitumisega gripilaadse tõve pandeemia tõttu tõsisele unerezhiimile, see tähendab, et ka igasugu ringitolgendavad hobimoosekandid pidid oma pillid kotti ja kappi panema. Täiesti tõsiselt, ma heal juhul korra poole aasta tagant võtsin yhe või teise pilli kätte, häälestasin, mängisin pool lugu... ja panin ära. Ma ei suutnud laulda. Ega ka mängida. Aga laupäeval kutsuti mind täiesti ootamatult iidvanade sõbrannade poole sõbra synnipäevaks mängima. Elagu lihasmälu! Ma vist ikkagi proovin veel paremini pillide mängimist harjutada ja ei tassi neid pööningule ära, kuigi ma olen täiesti ebaatraktiivne kahjustatud kaup, mitme retseptiravumi kõrvalmõjude tõttu väriseva kartulikoti konditsioonis ja riietes, millega viisakad inimesed autoparandamise ajal mootoreid kuivatavad, aga ma olen elus!

No ei anna rahu. Ukrainas käib sõda keskaegsete ja tänapäevaste väärtuste pooldajate vahel, keskaegsed on ikka päris arulagedalt marutõbised, aga ma täna parem ei hakka.