Sest manamine mõjus, õhkrõhkkond oli täna väga mõnus ja kõrge, maakera pysis änamvähem paigal. Ja ma pyhendusin agaralt oma usuobjektiga toimetamisele - maausulisel on ilusa ilmaga hää kuiv õues oma armastatud maad riisuda, kaeverdada, kraabitseda, kärutada ja kyhveldada. Yle mitme nädala paistis päike ja päris suve näoga päev oli, sajandivanuste puude alune sai ka suvisemaks - sygisesed lehed viisin komposti, aga rohetav muru jääb silma rõõmustama ju veel nädalateks.
Justkui ei olekski aeg lineaarne yhtlane joru, vaid aeg-ajalt pistetakse vahele hetki hoopis kuskilt muust ajast. See tänane ajasegaduslik suvepäev maja lõunakyljel asuva puiestikuga oli igal juhul imeline.
Vastik enesetunne ja kõrvalnähtudega yleväsimus jääb sellise kuldse meremaali alla peitu, mul on väga võimas st domineeriv nägemismälu.
Aga õhtul ilm muutus. Läks halliks, häguseks, tuuliseks, niiskeks. Ja ma leidsin vanade kuuskede alt sygise.
Seened.
Homme määran, korjan ja kypsetan.
5 kommentaari:
See oli vist viimane suvepäev.
Mis seeni sa said? Mu arust väga muhe, kui oma aiast seeni võib korjamas käia. Meil kahjuks endal ainult söögiks kõlbmatud.
Ma ei julgenud neid korjata, sest määramisega läks raskeks. Roosakashallid väga lyhikese jalaga seened, selliseid on ju palju, põmst kas otse pannile või täiesti myrgised. Ma kohe nutaks selle peale.
Palun väga vabandust, aga Iga Kord kui mu pilk selle postituse pealkirjale langeb, loen "Laibaliigutamise püha"
😁😁
Postita kommentaar