28 september 2019

Tõbi toas ja toa taga

Nädala keskel läks kurk natuke kibedaks, aga kes sihukest asja ikka tähele paneb, kui on kiire rohimise, istutamise, mädaõunte korjamise ja muruniitmise aeg pluss muud maised lõbustused. Eile õhtul aga läks enesetunne paiste ja köha kõlab nagu rikkis basskitarr.
Aga oi, kui ilus ilm sel nädalal oli. Loodus ALLES HAKKAB sygisvärvidesse minema, kuigi hommikud on viimasel nädalal olnud hallased. Täna oli päeval 14 kraadi sooja, aga ma hommiku magasin maha, lõuna ajal olin haige, pealelõunal tegin paar tiiru murutraktoriga, siis viskas selle kulunud niiduagregaat rihma maha ja ma kooberdasin tuppa tagasi. Nyyd mõlgutlen oma tyhise elu mõttetuse yle ja vaatan youtubest ilusaid lihaselisi trummimängijaid. Oleme ausad, tänu uuema aja kommetele on ka mõned nooremad suurepärased naismuusikud tekkinud, aga keskealiste naiste maailm on täidetud traditsioonilise nähtamatuolemisega.
Mõni post tagasi kirjutasin akendevahetusest. Suur tuba sai palju soojem, aga mitte oluliselt valgem.

5 kommentaari:

Paula ütles ...

Vaimustav aken! Milline vaade!

mustkaaren ütles ...

Aitäh, on tõesti :) aga ma pidin ikka osa akent valguse jaoks ka jätma, paarkend potitaime läheb veel teistele akendele ka.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Mnjah, valgus läbi lillevõsa ei suuda tõesti tungida :D Saa terveks !

Marfa ütles ...

Nii mõnus džungel :) Saa terveks, haigused on vastikud :(

Paula ütles ...

Ma olen täiesti labaselt kade.