Hyvale lugejale sellest koledusest praegu pilti ei pane, vaid lisame peene asitõendi suure e elutoa e muusikasalongi tapeetimise aastast - maja ehitusest saadik on siseseinad olnud valge lubivärviga kaetud, aga arvatavasti 1958. aasta jooksul kogutud ajalehed kleebiti seina arvatavasti 1959. suvel, sellele omakorda tapeet. Ja nagu paljudes nõukogude põllumajandust orjavates peredes, kiiretel aegadel ei hakka keegi vana tapeeti maha võtma ega seinu lakkuma, kord 15-20 aasta jooksul pannakse vanale tapeedile uus peale ja jälle tykk aega muretu.
Ei, ma ei mõista neid inimesi hukka, otse vastupidi - ma olen sellise riigikorra ja elu keskel yles kasvanud. Lihtsalt, praegu on absoluutselt teistsugused ajad ja arusaamine remondist, tapeedist ja hygieenist on hoopis erinevad nõukogude orjamajanduse omast.
4 kommentaari:
Ma olen oma seinte keerulisemaid kohti, nt aknapalesid, silunud ja katnud sellise asjaga nagu isetehtud vedeltapeet. Pmst mikserdad vanad ajalehed (mitte ehk küll nii vanad, kui pildil) vees saumikseriga peeneks ja segad metüültselluloosiliimiga ja mätsid seina.
Ja siis ootad sada aastat, kuni ära kuivab. Ja siis vajadusel katad uuesti.
Ja siis, kuramus, vaatad, kuidas kassid, kuramused, selle sisse oma küünelihaseid venitavad.
Parem siis juba lubikrohvisegu vms originaalset ja ebaapetiitset.
Postita kommentaar