Loodust see ei kõlguta, loodus sai täna meie kandis haruldaselt pika, välgu- ja veerohke äikese käes supelda ja mõnuleda. Mitu meetrit salatit, redist ja teisi ilu- ja tulutaimi ootasid januselt, sest laudavundamendi sees olev pinnas on kohutavalt kerge ja kiirelt kuivav kõdu ja turbapuru, mida põuaga ei jõua ära kasta. Ka nädal ilusat ilma tekitab sinna põua. Ja otse loomulikult kasvavad nõgesed. Nemad just eriti. Nii et jaanipäevaks ei kasva rohi mitte lihtsalt kõrgeks, vaid ylikõrgeks. Soojas vihmas kasvavad kõik, kes vähegi jaksavad, silmnähtavalt kiiresti. Ma jõudsin tabada veel viimase hetke, enne, kui taevasse sirutuvad rabarbrid viimase õhtupäikese varjavad ja troopilises sudus saab orienteeruda ainult öölindude karjete järgi.
10 kommentaari:
see rabarber kujutab juba tõesti mõningast ohtu :)
Meil on hostad raginal tulnud, ei tea veel mis vihmaga teeksid
Lummav maastik.
Ürgne maastik. Kohe tuleb nurga tagant dinosaurus ja teeb "mühh".
PS: see, kes sul öösiti karjub, on pterodaktülus.
Oh õudu. Ma mõtsin, et ööbik.
Nomis. Kas põle kena, ku lendsisalik armulaulu akna taga laksutab?
Ja rohimise ajal näksab möödalennul sind kannikast. Kurram, kas meil sääski jm purejaid veel vähe on.
Ahh, milline pilt! Ma tulin seda siia juba maiteamitmendat korda vaatama. Üks väike pterodaktülos sellise vaate kõrval on pisiasi :D
Võimas pilt!
Postita kommentaar