Pärast põuda

Suvi oli kena soe.
Inimesed olid ilusad ja head.
Mulle läks saepuru silma.
Ma nutsin.
Olin päris rõõmus ikka ka.
Ja iidvana ehitis kaevu põhjas hävis lõplikult.
Nädal tagasi ostsin veevärgile filtri, 2-potise, 1) nöörfilter ja 2) räni(mingi oksiidi)kristallidega veepehmendaja, ei old odav rõõm, ja peale 300 liitri vee läbilaskmist on nöörfilter rebase värvi.
Sain nöörfiltrit jõllitades idee kaevust vesi enne setitamismisvannidesse laskmist suunata läbi 3-meetrisest vihmaveerennist ja puuvillastest nt voodilinadest tehtud algelise asjanduse. Vanem poeg vaatas töötavat systeemi ja nimetas selle veepuhastusjaamaks.

Ma olen oma elus yhe kaevu kaevanud. 5 meetrit sygav, ei olnud hullu.
Praegune on natuke liiga rõvedalt sygav, ma mõtlen hoolega, enne, kui 10-meetrise kaevu põhja ronin, ja keda ma usaldan abimeheks võtta, sest nii sygavas kaevus peab olema sundventilatsioon ja teguvõimas paarimees, ja yldse sobiv aeg on selleks aastaks ka läbi, sedt veetase on yles tulnud. Kaevu kaevajate tellimine aga on nii kallis töö, et analoogselt nii mõnegi muu asjaga tuleb see meil endil teha. Niikaua saan oma leiutaja- ja toruparandajavõimeid veel enneolematumale tasemele tõsta.
Ahjaa, lisaks saviaugustunud kaevule olen nyyd ka sõiduautust ilma. Abikaasi autu räbaldus iga päev 120 ja rohkem km töölkäimisest ja (mitte minupoolse) nutu ja hala saatel andsin talle oma sinise mondeo. Abikaasil on probleeme iseseisva elu ja toimetulekuga, sest tal on terve rida diagnoosimata arenguhäireid alates dyskalkuuliast, aga seeeest visa hing tööandjate käskude täitmisel. See tähendab, et koolivaheaega veetvad lapsed saavad sõita emme 1996.a. 1,9TD Volksvaagen Transporteriga nagu lõunaeestlastest ehitajad kunagi, roolilatt kapoti all ja labidas kaubaruumis kolksumas. Aga kodus on mul 3 last, bussis reisijakohti 2, nii et yks laps peab jääma koju koera valvama, kui meie aga seenele sõidame. Välismaale, nt Lätti ilma pardamehhaanikuta sihukese masinaga ei julge minna.
Oleks neid seeni siis vähemalt.