14 mai 2018

Väliköök ja teisi muinasjutte

Siinmaal on kombeks, et vana puitu ja lammutamisest jäänud puupilpaid ei aeta suurde lõkkesse, et siis viisakaid halupuid osta. Vaid pärast päevatööd, kui mõnus väsimus kontides ja valu liigestes, võtan mina Pätsu-aegsetest kõrvalhoonetest seda viimast ja hakkan ebastandardses st maa seest leitud tellistest nö tulekoldes tegema pulgalõket, seejärel asetan oma kohale malmpanni, millele asetan seda, mis parasjagu käeulatusse satub, ning siis võib muu maailm oma poed kinni panna, sest päikeseloojang, elus tuli, ainult hädavajalikud köögiriistad st nuga ja taldrik, rõõm uuendustest, puhas õhk ja hea seltskond, täpsemini - selle puudumine.
Täna jäi õhtusöök hilja peale, sest päeval oli palju sebimist, ja, kurat võtaks, sääsehooaja algus.

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Jaaa, just! Pluss sääsed - sel kevadel suured nagu härjad!

Futu ütles ...

Jah, täna olid esimesed sääsed meil ka.

Mairoos ütles ...

Fui! Meil ka täna esimene sääserünnak, aga üksikuid eksemplare lendas juba mitu õhtut ringi. Ei taha mõeldagi, mis veel edaspidi juhtuma hakkab - meitel metsad vett täis ju :(

asterix ütles ...

Meil olid ka täna esimesed sääsed, õnneks neid veel väga palju polnud.