23 mai 2018

Ilusad kirjud veidrikud

Lisaks nendele taimedele, mille liike, sorte ja istutamise fakti mäletab kyll sygisene aednik, aga mitte pärast pooleaastast talvevaikust asja juurde asunud kevadine aednik, on terve hulk neid, mis ilmuvad maa seest eelmise perenaise mälestuseks, puhaku ta rahus. Näiteks mitmed sibullilled, paar pojengi, talunelk ja ytlemata visad tulbid:

Soe päike on maikuust varasema varakevade asemel korraliku varasuve. Muru tuleb juba kandilise jõhviga niita ja põõsad kasvavad nagu hullud ning värvuvad ylimalt sordiomaselt erksalt, nagu nt antud mustsõstar (kas Marmorata v Colorata, ei mäleta, lööge või maha.)

Sel suvel on palgatööle mineku ja rahhhateenimisega veelgi halvemad lood kui varem, sest ma olen muutumas sauruseks. Selg on kange, ei luba liigutada ja valuvaigisteid kulub hobuseannustes. Yhe päeva juba käisin tööl, seejärel olin 2 päeva aige. Nii et jäävad tagasihoidlikud kodused lõbustused varemete, segaste pereliikmete, mägisibulate, mädapuidu ja maasikataimedega. Pääleselle, labidavarrest paremal on endine prygi ja mädapuidu hunniku alune, mille ylimalt kobe ja rammus muld ootab veel yhe kasvuhoonekarkassi kokkupanekut, sest nii head mulda ei saa ometi muru alla matta.

Viimane artikkel - rohimisest. Mul on sisuliselt uudismaa, mille kultuuristamine tähendab mitmekordset sygavat läbikaevamist, sest pikkade visade ja sygavale pugenud juurikatega pysikrohttaimed nagu kassitapp, naat, orashein, kerahein, timut. Eelmisest suvest ei piisanud ja nyyd läheb teine. Ma tahan aastakymnete eest maja ees asetsenud ja viimaks umbrohtunud ning taraenelat täis kasvanud lillepeenra lõpuks ometi välja kaevata, sest vana perenaise pojengid, kirsipuud ja nelgid ning enelapõõsa alt leitud 2 liiliat tekitasid mõtte, et ilmselt on see olnud aia kõige soojem koht ja järelikult saan ma siin kasvatada värvilisi tyrgi ube, näiteks.
Urgitsen ja kaeverdan ja leian siit-sealt jalutama läinud taimi. Ei taha mina neid ära kõblatada, las olla mõni tootsi taim kah nt siilikybarate ja remontantse maasika hõimu vahel.

Kui ei oleks neid äraneetud sääski, siis ma ausaltöeldes koliksin oma voodi ka õue, uksetaguse terrassi varikatuse alla. Talvega kogunenud koli hakkab sealt lahenema, õues on valge ja soe. Aga kuramuse inimsööjad putukad!

4 kommentaari:

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Oo, ilu tuleb, mis mühiseb. soeta endale moskiitovõrk ja saadki õue magama, ma ka tahaks. Marmoratum on see kirjulehine :)

Anonüümne ütles ...

Ma oleksin nõus ka sääskedega jagelema, kui vaid saaks kodus olla. Tegelikult koliks hea meelega kohe praegu Saka majakesse, seal pole isegi erilisi aiatöid vaja teha, ainult muruniitmine ja kitsede karjatamine ;) Ja no sääsed.
Aga juba piltidelt on näha, et su aed on muutunud järjest võimsamaks. Loodan suvel külla tulla ja oma silmaga kogu ilu kaeda.

Anonüümne ütles ...

Ilusaks kisub asi juba, eriti tore tuleb see kivila, selline loodusesse sobilik.
maurus

asterix ütles ...

Kiviktaimla on sul tõesti väga ilus ja pildil tundub ka küllaltki mahukas.