11 oktoober 2016

Nature morte


Ma olen jõudnud kohta ja seisu, kus ei pea ennast mõttetult lõputult eiteamilleks õigustama ja tõestama, igayhe ees võitlusvalmidusest värisema ja väikestelgi põhjustel sõimu v peksu ootel kangete jalgadega ringi hiilima. Ja kehamälu hakkab sellest puhtaks saama. Taevas on toonist olenemata alati avar ja maastik hingab rahulikult, ykskõik mis ilm tema kohal poleks. Tuul viib halva ära ja ma saan kergema sammuga astuda.
Halturre st tööotsakesi st lisarahakest on ajapuudusel väga väheks jäänud, aga see-eest on kodus otsata palju nikerdamist. Ja seda paljut ei myrgita enam kaaskodanike tujud, luulud, ylekeev isaseuhkus vm puhtast kahjutegemise soovist kantud asjad. Vabadus on selle uue tunde nimi. See on kerge ja hea. Ykskõik, kui kole v arusaamatu mõni asi kaaskodanike jaoks paistab, aga selle eest olen ma maksnud ja mitte vähe.
Ja ma teen seda rõõmuga.
Jälle istutasin noori õunapuid, hostasid ja mägisibulaid.
Pysikute laopeenar sai natuke kõbitud.
Reedest saadik olen yle 200 lillesibula maha torkinud. Enamus darvintulbid ja nartsissid, vastupidavad ja odavad, aga ka uued krookused, mõned liiliad ja laugud. Paar suurpakki st umbes 60 tk tulpe ja kobarhyatsinte jäi homset ootama. Õnneks on maa suhteliselt soe ja ma loodan, et enne talve jõuavad nad uude kodusse sisse elada. 😁
Ega ma koduprouana siis ainult lilledega ei mängi.
Vanade tapeetide ysna aeganõudev korralik mahakoorimine, pereliikmete ja nende tekitatava segaduseteoreemide lahendamine, vahepeal nagu nõiaväel juurde tekkinud uute taimede kiire mahaistutamine, haige jala ajal unustatud asjade yles leidmine ja paikapanek, igapäevane kokkamine ja midagi nigu oli veel...
Vahepeal korraldavad pereliikmed asju ka, aga lastest on lootust, et nad ei talla yhte ämbrit rohkem kui õppetunni saamiseks vaja. Intelligentsed inimesed mulle meeldivad, ja lapsed yldiselt seda on.
Laupäeval käisin kylas. Hea Rahmeldaja Tagatalust korraldas pargi tegemise talgud. Ma hakkasin haigeks jääma, õues kasulik olla ei jaksanud, ja oskasin ainult nurgas istuda ja kidrat tinistada, aga väga tore seltskond oli koos ja meeldiv nö aiahooaja lõpupidu koos lõpmata heade inimestega sai peetud. Olgu nad tänatud ja õnnistatud.
Eile olingi terve päeva haige, aga täna enam polnud aega. Lapsed on niigi viirustõbised, aitab mulle kyll.
Ma sooviksin yles leida paarteist aastat tagasi kaduma läinud jõuvarud, neid on mitmel põhjusel hädasti vaja.
Juhhei.

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ma vaatasin esimese hooga, et oo milline maal! Aga vist on ikka foto :)
Mulle tundub, et Sa oled oma Koha leidnud. Just see paik, kuhu juured alla ajada ja muudkui aga luua ning lehvitada.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Seda haigeolemist küll vaja polnud, oleks teadni, oleks sind juba meite juures turgutanud :( Ja tänud sulle, et oled ja tuled ja laulad Pontust ja ta hingest. Ole Sinagi õnnistatud kaunis inimene :)

MUHEDIK ütles ...

Kui hinge poeb rahu ja samm kergemaks muutub, ongi asjad ju kõik väga hästi. Ja küllap me saame ikka aru, miks ja milleks Sa kõike teed ja selgitada ega õigustada polegi midagi vaja. Vaatame vaid huviga, kuis asjad laabuma hakkavad. Kui vaja tuleme appi ka.
Haigust muidugi vaja polnud, aga äkki oligi seda üht päeva jälle tarvis, et Sa end oimetuks ei rassiks.
Lõpetaks samuti Rahmeldaja sõnadega, aga maha kirjutada polevat ilus. Tubli oled.

Futu ütles ...

Küll on mõnus lugeda.:) Paistab, et uuel kodul on head seinad, õuest rääkimata.:)

Krissu ütles ...

Nii armsaid mõttekilde siin lugeda, hea et hea. Ja tore, et neid rõõmukilde sinna juurde poetad (no kasvõi sibulike näol). Palju jaksu ja hingerahu sulle.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Hea lugeda ja rõõm mõista, et oled vabadust ja rõõmu leidnud :) ja võib-olla on hea, et jõudu liiga palju pole. Siis jäävad ka rumalused tegemata ;) mõtled enne, mille jaoks aega kulutad ja mille jaoks mitte. Naudi, sul on ilus sügis :)

Köögikata ütles ...

Loodan, et Sa otsitava kiirelt üles leiad! Palju edu ja kiiret paranemist!