Ära tuleb tänada ka Muhedikurahvas ning haritud noored inimesed, kellega koos toimetamine on elu õppetundide hulgas yhed kosutavamad. Aituma.
Pärast talguid aga kiirustasime ylejäänud perega Võrumaale bändilaagrisse. Mul on seal alati mõned lapsed ka kaasas, sest pole midagi toredamat kui näha, et su järeltulijad on vähemalt sama head kui sina. Nimelt meeldib kõigile lastele trummi mängida, vahepeal võetakse ka kitarr kätte. 13-aastane saab juba bassiga hakkama ja suudab käigupealt noote õppida. 11-sel on veel sõrmed õrnad ja tipptasemel treenimiseks ei ole mina see piisavalt karm treener. Aga vennal on väga hullutav ja hurmav multikakanalitega telekas...
Viimases bändiproovis oli Tallinnast käiv väga asjalik trummar ja yks uus poiss, kes õpib kitarri ja yritab bassi. See seltskond keskendub mängu ajal muusikale ja alkoholile eriti rõhku ei pane, seega läks viimatine mäng, nagu sama seltskonnaga eelminegi, päris hästi. Igal muusikastiilil on omad mänguvõtted ja eripärad. Kuna koosmängimise ja teiste kuulamise õppetunnid on yletatud, keskendusime aeglasema rytmiga metalmuusika improvisatsioonilistele harjutustele e jämmimisele. Konkreetseid lugusid me ei tee veel sellepärast, et peale trummari teistel poistel puudub lugude otsast lõpuni mahamängimise kogemus. Aga nii, nagu ykskõik mis muul kunstipalal ja insenertehnilisel ettevõtmisel on konkreetne struktuur ja kohustuslik ettekandmise korrektsus, millega ma lapsest saadik tuttav olen kui rahvamuusik ja seltskonnalaulja. Nii, nagu teised poisid praegu, alustasin mina kunagi pilliplõnnimist pilli endaga tutvumisega, lugude õppimine ja tegemine tuli alles siis, kui kõrvast oli hirm ja käest kangus kadunud. Antud seltskonnas kõik õpivad kõiki pille, nii sain ma lisaks rytmikitarrile ja soolotamisele hiilata basskitarril ja kolistada trummidel, nii ei teki kiiret väsimust ja tydimust ning kõigil on huvitav.
Pyhapäeval oli perekondlik jätkumäng. Mu vend on veel arenenud, tema rytmikitarrivõtted on muutunud täpsemaks ja konkreetsemaks. Ta on ysna ebamusikaalne, aga seda kompenseerib kiire taip ja kange soov ise muusikat teha. Ja eratunni korras kellelegi midagi õpetada ryhmatöö täiendamiseks on hädavajalik, et õppiv isik saaks aimu enda oskustest ja neid täpselt vajalikes kohtades lihvida. Taibuka ja asjast huvitatud õpilase õpetamine on puhas rõõm.
.......
Sel nädalavahetusel muutus loodus roheliseks. Lisaks Rahmeldajamaa talgutele istutasin venna juures mõned hekitaimed ja alustasin enda juures kastmishooaega, rohkem ei jõudnud.
Tänahommikune uudispilt beebisid täis peenardest aga sunnib soojendusdressi maha viskama ja kiirelt tegutsema.





6 kommentaari:
Ilus ja tegus aeg on. Ja andekate inimeste seltsis on alati väga kosutav olla. Kiidaks ka siis ometi oma poja kunstiannet
Imeilus aeg on jah, tuhandeid rohelisi varjundeid. Püüdsin ka pühapäeval paaris peenras taimedele valgust näidata.
Muidugi, mu vanem poiss on lahtise pea ja kätega. Postis vihjasin, et ta suudab kiiresti lihtsad pilli- ja töövõtted omandada, aga Muhedik mõtleb konkreetset asja. Ilmselt on poisile rokkmuusikute uhked tätoveeringud meeldima hakanud ja ta hakkas neid netist leitud piltide eeskujul ise joonistama. Voolavas hiinapärases stiilis linnu- ja taimemotiivid on praegu päevakorras. Yhe päris suure joonistas ta markeriga endale käsivarrele ka. Las laps aga joonistab, rõõm loomingust on tähtsam kui vana eesti komme, et käte peale ei kritseldata :)
Ilus nädalavahetus oli seega meil kõigil. See venna juures bänditamine on nii lahe ja ilmselgelt ka hingekosutav ettevõtmine. Ja muideks, ma tean inimest, kes kasutab käsi märkmikuna :D liiati siis joonistuspaberina. :D
ohh ja kui palju spikreid on mõned käsivarred endal kandnud :) Sinus, kaaren, on muusikaõpetaja kaotsi läinud. Veel pole hilja :)
Vägev nädalavahetus!
Kas poja kunstikatsetustest pilti tohiks paluda? Ma muuseas olen lasknud enda peale joonistada ja kirjutada küll ning veel, ka ise seda teinud. Tätokad on ju igavesed, aga pastakakunsti saab pidevalt uuendada ja see on tore.
Postita kommentaar