14 detsember 2015

Kiired ajad ja kohmakad näpud

Nagu alati.
Talv ei kiirusta. Vesihein kasvab, kalkunid nokivad tigusid, lapsed on haiged, ilm on pilves. Terve rida muid asjaolusid aga on kergemini parandatavad ja eks ma siis parandan.
Mõnikord juhtub, et töö eest saab pappi ka. Tuletame meelde, et enamasti on minu tööd väga otsese materiaalse tulemiga, st et puulõikamise eest saab lõigatud puud, kivide kärutamise eest kuiva parkimisplatsi, villa ja lõngaga mässamise eest tehnoloogiliselt astme võrra keerukama tekstiilitoote. Aga mitte igalpool ei ole see niimoodi ja vahepeal soovib mõni inimene mõne toote vahetuskaubaks pakkuda midagi universaalsemat.
Mõningatel juhtudel neist juhtumitest kingib ylispetsiifilistest töötasudest kyllastunud sm Kaaren endale midagi eluks äärmiselt mittevajalikku.
Seekord juhtus, et suvine traktoristitöö sai pool aastat hiljem õnneliku loogilise järje ja ma lubasin endale synnipäevakingituse osta.
Selleks oli punane soolokitarr. Margi ja mudeliga ei hakka segadust tekitama, aga olgu öeldud, et muusikariistade maailm on väga suur ja lai ja iga kitarrist hangib endale võimaluse korral mitu pilli, mis ajalooliselt ja tehnoloogilistel põhjustel on kujunenud teatud kitsa helipildi ja muusikastiili tekitamiseks. Kysimus ei ole kaubamärgis, disainis ega pilli keretyybi maines inimeste silmis, vaid justnimelt teatud muusikapalade esitamiseks vajalikes fyysilistes omadustes. Punasel superstrat-tyypi soolokidral on sygavad sisselõiked a la stratocaster, peen kael, mis lubab väiksema kämbla omanikul kiiresti liigutada, ning teatud omadustega helipeade komplekt, mis erineb nii vanakooli strati kui ka nt les pauli omadest, et saavutada teatud säravat saundi.
See ei ole niisama eputamine. Ma panin pilli venna juures tööle ka. (Yks minu taseme näitlikke näitajaid on asjaolu, et pärast 5-ndat õlut mängin paremini kui Yngwie Malmsteen ja Guthrie Govan. Seda viimast noormeest soovitan Youtubest vaadata, sest tegu on fantastilise, hullu ja imeosava muusikalise isiksusega. Aga sellist õlleasja juhtub sagedusega kord aastas, tavaliselt on mul yritustel nii kiire, et yle 2 õlle kuidagi ei jõua, ja seega saan isegi meie Nõgisto, Sibula ja Pissarenko käest haledalt lahmakat. Aga veel sagedamini juhtub, et rokimehe-paketti kuulub ka kaine autojuhi amet ja siis tuleb oma taset ilma dopinguteta tõsta ja tõestada. Pikk ja rohkearvuline kogemus ytleb, et selline asjalugu on kõige arendavam ja tervislikum nii lyhidas plaanis kui ka pikemas perspektiivis.)  Vend laenas lahkelt oma juhtmeid ja protsessorit ning sulgudes kirjeldatud viisil, st konservmuusika saatel näpusoojendusharjutusi ja improvisatsioone tehes kulus mu bändisynnipäev nr 2. Pildil on õnnelik muusik tutvumas oma uue pilli hingeeluga venna garaazhis traktorijuppide ja pillitimmimiseks vajalike kirveste-vasarate keskel.




8 kommentaari:

Marfa ütles ...

Sa mängid väga hästi! Mul on hea meel, et oled oma kitarrikogule täiendust saanud, sest kui midagi hästi ja armastusega teha, siis juba täiega:)

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Toreda ja väärt kingituse tegid endale :) Ma jään endiselt soovima ja lootma, et ehk pikil talvetundidel võtate ennast Anniga kampa ja tulete külla ja siis ehk oleks kord ka aega Sinu suurepärast musitseerimist nautida või tuled lapsukestega või hoopis üksipäini. Siiani on alati kas liiga kiire või paljusuine vestlushoog nautimist takistanud.

Morgie ütles ...

Kuni sa ainult kitarridega piirdud, oled ikka väga tagasihoidlik. Käisin ühe helitehniku juures teksti sisse lugemas, tema stuudio esikus seisis kümmekond erineva sisuga pillikasti ja jutust selgus, et neid on veel, veel erinevamaid.

Kus on näiteks sinu
theremin
laserharf
hangtrumm?

;)

mustkaaren ütles ...

Aitähh, eks see ikks nii iseenda kui kaasinimeste, eriti aga kaasmuusikute rõõmuks on. Me oleme tehtud maailmamere ainest, aga muusika on nagutuul, mis paneb mere õõtsuma ja meie vere ka.
Paneme siis Tagatalu ka talvisesse mänguplaani.
Morgiel on täiesti õigus sedamoodi kysida. Theremin ja hangtrumm maksavad kumbki kaks ja pool kuni kolm tonni, aga mul on mõned odavamad vidinad - weltmeistri akordion, paar klahvpilli, peotäis flööte, väikene aafrika trummikene ja kaltsukast ostetud kastiga ksylofon. Aga need riistapuud ei peaks niisama seisma, vaid ikka tihemini hagu saama ja korralik muusik annab igal aastal mõned alternatiivmuusikaplaadid välja, kui parasjagu just superhitte ei tellita.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Taga talu tare rõõmustab juba ette ja keksib kanajalgadel mööda õue ringi :D

Eve Piibeleht ütles ...

Ilus sünnipäevakink! Enesele peabki aegajalt pai tegema :)

mustkaaren ütles ...

Ma oleksin nõus oma kuludega sinna linna sõitma, et nende imeliste pillidega teha yks ilus plate, Kusjuures pillide omanik tohiks oma nime suuremate tähtedega kirjutada :)

MUHEDIK ütles ...

Uhke värk, ennast peabki kõige rohkem armastama