31 oktoober 2015

Te ei tea, kui hullu und ma nägin!

 Erinevatel põhjustel on mu unenäod ilmekad, kohati ilusad, meeldejäävad ja enamasti rõhuvad. Tänane oli selline, mis kustutas mu isiku väheste allesjäänud hääde tuttavate nimekirjast ja sõbranjeseltskonnast. Ma ei näe olukorda "aga tegelt sa ei meeldi mulle, ära tylita inimesi" unes just sageli ja päriselus väldin hoolikalt heade inimeste asjata tylitamist. Aga. Lahkumise tunne oli hämmastavalt reaalne ja kestab siiani. Mitte et ma nõutud talent oleks, kussa sellega, pigem vastupidi. Aga maasygavusest kerkib hall, mis oli kunagi aastakymneid mu elu olulisim koostisosa, enne kui õppisin rõõmu kui sellist tundma. Selle peale ma ketran.
Toataimed tuletavad oma olemasolu aktiivselt meelde, sest nad imbuvad akendele tagasi. Ma ju tahan, et mu väikesed sõbrad oleksid õnnelikud, ja hoolitsen, et see vähene, mida nad vajavad - valgus, joogivesi ja jalad mullas - oleks neile kättesaadav. Enne aknale kolimist teen neile iluravi, pygan metsikuks kasvanud v osalt kuivanud parukaid v hallanäpistatud latvu, vajadusel lisan värsket mulda, Need, kes õues elavad, on oma värvilised mundrid maha visanud ja peaaegu magavad. Nende pärast ma ei muretse.
Tore, et kutttsikas enam eriti potililli ei söö. Varakevadel, kui venna Fredi veel meie juures kosus, õppisid vennad igale poole ennast sirutama ja venitama ja nii mõnelgi hommikul oli mul nari redeli ees trofee lopsaka troopilise ronitaime ribadest ning 3, 4 v 5 liitrit mulda oli yhtlaselt tube mööda laiali määritud. Kõik näritud ei elanudki mõrvakatset yle. Aga ma loodan, et ka see kole mälestus vajub minevikku.
Mul on vaja kuu viimasel päeval laiaks lyya mõni giga netipulgainternetti. Vaatan juutuubist täna John Petrucci oskuslikku sõrmekeerutamist elektrikitarril. Heale lugejale soovitan ka, sest tegu on pigem klassika kui heviga ja väga raskeks ei saa seda muusikat mitte mingil juhul nimetada. Mu oma pillide juhtmed tohivad nyyd ka lõpuks ometi toanurgas rahulikult vedelda, sest eelpoolnimetatud närija on kaablite närimisest välja kasvanud. Selleks naljaks kulus mul 2 rulli ja 1 trummel pikendusjuhtmeid, millest taastada õnnestus 1 rull ja 1 trummel, yhe pundi näris sõbrakene korralikult juppideks.
Juhtub.
Nii et tänane postituse kandev teema oli lõplik hyvastijätt kallite sõpradega. Homme hoolitsen silma nuumamise eest lillepiltidega.

4 kommentaari:

Rahutu rahmeldaja ütles ...

huh, uned võivad vahel olla jubedad küll aga see konkreetne kohe kindlasti reaalsusega ei haaku :)

MUHEDIK ütles ...

Öösel magatakse, mitte ei vaadata rumalaid filme:) Ma ei tea, mida Sa ise igatsed, aga arvan, et sõpradel küll mõttes pole Sulle selga pöörata

Eve Piibeleht ütles ...

Unenäod võivad vahel tõeliselt napakad olla.
Närimise suhtes ma pisut jahutaksin su entusiasmi, igavlev Mihkel pani alles eile mul ühe padja nahka :(. Juhtmed ja toalilled pole õnneks seni tema maitse olnud.

Anonüümne ütles ...

Mina ei kavatse Sulle küll ei selga ega külge pöörata. Paluks hoopiski kitarred ää timmida, sest kahe nädala pärast laekun ma kodumaale ja nagu öeldud, üks mahlane Padjaklubi on plaanimisel.