Ma jõudsin kirjutada mõnikymmend põhjalikku lauset selle kohta, kuidas korstnapyhkija ametit omandasin ja viljelesin, ning kuidas hobuveeremite maailmas elav pere autolukksepp järjest rohkem tuules hõljuvates preeriates veedab, nii et mina kui põhimõtteline mittelukksepp pean nii mõnigi kord puidu, raua, pilli vm koormaga tee ääres parkima, kaasasolevat last v lapsi valvama, toitma ja soojendama ja laibavedajat ootama. Kurat.
Siis tulid 2 kassi ja istusid klaviatuuril, sest ma käisin teiste loomadega mängimas ja neil avanes See Hea Võimalus.
Indiaanlased teevad puid nagu hullud, kes ei tee, see ostab, ja see päästab sõna otseses mõttes rahaliselt kõige hullemast, st miinimumpalga jagu pappi 6-liikmelisele perele kuuks ajaks. Sest meie peres on kyll kõrgepalgaline, aga tema kyttevedelikud ja tahked põletusained kulutavad tollestsamast palgast enamuse, nii et hoolimata noorima poisi probleemidest ja enda kuradi moodi valutavatest liigestest ja kroonilisest magamatusest otsin võimalusi eelarve parandamiseks juba mõnda aega. Kahjuks on lõunaeestlane vaene ja oma peeneid kuntstykke pean hakkama e-bay ja teiste imekaubamajade kaudu rikastele valgetele pealikele myyma.
Kui muudes eluvaldkondades tuleb mul sõna otseses mõttes omaenda paljaste kätega hakkama saada, siis noorima poisi mitmete hädade tõttu hakkan sukelduma rammusa rahakotiga taastusravi systeemi. Kuna seal liiguvad suured rahad, iga haige pealt tiksuvad pearahad, tunnitasud jne, siis on Sotsiaalhädaliste Ameti ametnik mulle juba 2 korda helistanud, et ma kiiresti oma lapse kuhugi kirja paneksin ja et saaks aga eelarvet tegema ja raha kulutama asuda. Mina pean õnnelik olema, et saan võimaluse linna vahet sõita (kindla teadmisega, et võin koos lapsega tee peale jääda, kontrollitud) ja osade oma raha eest (huvitav, millise ja mille arvelt) ostetud taastusravi teenuste eest osaliselt kompensatsiooni saada. Kui imeline sotsiaalriik meil ikka on, ainult imesta. Kas sellest tohutust käimisest ja ravimisest, kulutatud ajast ja rahast (sest erinevalt mõnedest teistest ei saa ma tagumiktunni eest palka) ka tolku on, näitab ainult aeg. Olen oma last lähedalt näinud, ja ka teisi erinevate arenguprobleemidega lapsi, mõned neist on eluajaks koolieeliku seisu jäänutena juba pensioniikka jõudnud, ikka päris pikki aastaid, ja see tähendab ainult yhte asja - hooldaja, st ema jääb koduseinte vahele elu lõpuni. Võimalikud variandid, aga oma ametitega saan nyyd täie kindlusega tegelda ainult hobi korras ja minimaalsete kulutustega, mis tähendab ka minimaalseid sissetulekuid.
See pole enam uudis, et poisi kõrvalt millegi ehitaminegi on paras kuntstykk.
Selle kõige peale ma ketran.
5 kommentaari:
Ma ei oska muud soovida, kui et jõudu Sotsiaalametimaailmaga suhtlemisel. See on nagu kettamaailm, aga natuke veel veidram. Ma olen ise rehasüsteemis tegutsenud ja tean, et see ongi nagu üks suur reha, mille otsa komistad ja pärast enam väga ei tahaks.
võta aeg maha, puhka, ketra ja mõtle, et kas tingimusi saaks muuta
Hoian pöialt, küll läheb kõik lõpuks hästi. Sind on nii palju loputatud, millalgi lihtsalt peab hakkama paremuse poole pöörama.
Tule tee siinkandis kah korstnapühkimise kursused, meil on järjekorrad jaanuaris, nüüd kõik äkki avastasid, et korstnapühkija akti on vaja. Mul on akt olemas eelmisest sügisest, aga pliit sellegipoolest ei tõmba ja ma ise ei oska sellega miskit pihta hakata, enamuse elust keskküttega korteris elanud.
Ma arvan, et teie saate küll abi, hoian pöialt ja loodame parimat.
Ketramine on mõnus tegevus, tooda koos lõngaga ilusaid mõtteid, neid peaks Sul küll jaguma.
Ma arvan, et teie saate küll abi, hoian pöialt ja loodame parimat.
Ketramine on mõnus tegevus, tooda koos lõngaga ilusaid mõtteid, neid peaks Sul küll jaguma.
Postita kommentaar