16 mai 2014

Vale jalaga alustatud elu

Pidev tunne, et sa teed kõike valesti, tugev ja häiriv piinlikkus. Kaaskodanike pidevad kõõrdpilgud, halvustamine silma ees ja lauskriitika selja taga. Pidev tõrjumine ja heal juhul viisakad äraytlemised. Ebavõrdne ja ebaõiglane suhtumine praktiliselt igas elus ettetulevas olukorras. Ma ei taha enam topeltrabelda, et saavutada teiste jaoks palju kergemini kätte tulevat. Töötada oleks ju tore, aga - kõik on vale, hirmus ja piinlik. Kas tohib, ma alustan otsast peale, hoopis uuesti, teise inimesena ja palju, palju paremini?

7 kommentaari:

Tii ütles ...

Ahhaa, selge ületöötamine. Tule meile, köietame su mõne puu külge keset aeda, tassime ette sööke ja jooke ning ei luba sul ühtki umbrohtu ka maast üles sikutada. Oma mõne pilli võid kaasa võtta. Kui kolme päeva pärast vabaks laseme, siis pole transporti vajagi, lendad nagu rakett oma kivihunnikute ja võsa keskele tagasi ning loodetavasti maandud õigele jalale.

Krissu ütles ...

"lihtne" vastus kõlaks, jah. Lootus on alati olemas. Valikud on alati, isegi kui me neid ei näe, isegi kui hetkes olles tundub, et ei ole. Targutada ei soovi, pigem julgustada... ja Sa oled parem kui soov on olla parem...

Anonüümne ütles ...

Sa oled üks kõige tegusamaid, andekamaid ja töökamaid inimesi, keda mina tunnen.
Las need koerad hauguvad, karavan liigub edasi. Teiste kurimuri jäägu neile endile.

MUHEDIK ütles ...

Nõustun Tiiga. Elu peab natuke rahulikumalt võtma. Teha on vaja palju,väga palju, aga korraga ja ühe päevaga kõike valmis ei saa. Tean seda enda käest, sandiks pole end vaja rügada, kuigi soov kohe näha 100-aastast tammealleed on ju hiigla suur.

Ise Hakanud Lillekasvataja ütles ...

Miks peaks otsast alustama?
Iga asi, mida elus on kogetud, olgu hea või halb, tark või rumal, on siiski mingi kogemus ja teeb sind milleski rikkamaks ja targemaks.

Futu ütles ...

Kuigi ma ei taha sellest väga rääkida, olin ka mina eile terve päeva sirakil ja ei teinud mitte midagi peale raamatulugemise. Peale mehist pipraplaastrit kannatas juba veidi ka ringi koperdada, kuid "nuga oli endiselt seljas". See on täitsa loomulik, et peale kividega mängimist või ükskõik millise muu raskema töö tegemist võib kere veidi üles öelda. Siis tuleb aeg maha võtta, sest kui keret ühe korra korralikult nöökida, nöögib tema pärast 9 korda vastu.:)

Eve Piibeleht ütles ...

Kadedus on selle kaaskodanike kurjuse juur. Tee kätega ring ümber enda, nagu ehitaks enda ümbr telki, lausu, et ma oleksin kaitstud ja kõik hakkabki mõõda külgi alla jooksma. Endise tippjuhina oleksin ma ammu surnud, kui teiste haukumist hinge võtnud oleksin.