Unetute uni

Kuna loodus, teatavasti kyll lahke ja l6pmatu jagaja, on mulle m6nesid aineid kesiselt andnud, siis ei saa ma praegu sugugi m6nusalt magada, sest kesiste ainete riiulis seisavad ka une-, 6nne- ja turvahormoonide tyhjad purgid. Ei saa ju magamiseks nimetada viit-kuut tundi pidevate 2rkamistega segatud rabelemist ja p2eval autopiloodil ringikakerdamist ja kymnete valmisfraasidega ringinaeratamist-jorutamist, kuni talumatu enesetunne korraks lebasklema ajab, et seej2rel talumatu tegutsemishimu peale j2lle pysti karata. M6ne p2eva eest l6ppesid mind jalul hoidvad hr Anti Tepressandi eliksiiri-kuulikesed ning nyyd on yhes pekstud peakeses asi peris vussis. Nokin vanu raamatuid v interneti-imelauakest ja katsun m6istust karskete vaimliste harjutuste abil joonel jooksmas hoida. Meil nimelt pole kohap22l retseptidekirjutajat perearsti v6tta, meie oleme osake suurest Tartu Ylikooli mitmetuhandesest perest ja seet6ttu mul helistades tuleb leppida kesise loterii6nnega - t2na oli telefon 1) kinni (mitu korda) ja 2) ei v6etud toru (ka paar korda). Samuti, nagu oli see l2inud reedel ja kadunud kolmap2eval. Puhkused ja kiired ajad jajahh, aga. Kui ma tahtsin lapsele m2rtsis kaalu-m66du-vaktsiiniaega saada, kulus selleks pea 3 n2dalat tihedat tagaajamist! Usun, et kui olen visa ja enesekindel, saan ehk tuleval n2dalal oma soovi edastatud. Ei saa suuri asju teha Mao Zedongi moodi, kes kuuldavasti olevat oma 4 unetunniga jaksanud p2eva ajal ujuda 100 km, lasta 100 vibu ja 6itsetada 1000 lille - tema on t2naseks surnud, mina aga pean veel paarkend aastat sporti tegema, et mingitegi tulemusteni j6uda. Ja 2rme unustame elu veidrusi, mis samuti une silmist, rahu sydamest ja s88giisu laualt v6tavad, ka nende vastu peab inimene ennast rohutama!
V2simus hakkab, jumal t2natud, ligi astuma. (V6iks ka juba - kell saab kohe 3 88sel.) Silmade ees h6ljuvad ilusad pildid vanadest sopilistest majadest, millel on siset88d suhteliselt l6petatumad ja v2list88d suhteliselt edasij6udnumad kui meie vanakesel:). Ilmsiunen2gudesse on roninud ka mitmed meretagused imeheinad, mh puispojengid ja eriti visa viirastuja on 6rnlillakas Rocki pojeng oma purpursete silmadega. Ja inimesed, inimesed! P2riselus on mul ainult oma pere, naabruses 2hvardavad ootamatud probleemid ja abivajavad eakad sugulased, kelle abivajadus 2hvardab yhel p2eval olla v2ga suur, samas kui mu kunagised s6brad on ammu s6itnud oma elude, t88de ja perede 6nneteid ja rabaradu ning juttu ei j2tku enam yldse kauaks. Ma pean kuidagi suutma ilusatele unen2gudele l2hemale s6uda, sest see s6bralik, eriliselt meev2rvi valgusega maailm paneb mu iseendast k6rgemale h6ljuma ja tegema asju, milleni ma siinmaailmas iial ei kyyniks, kui ei teaks. T2nu unen2gudele olen ma saanud tunda ja teada ning asuda 6ppima asju, mida siinpoolses elus m6ned ehk kogevad, aga selleks peab inimesel syndides h6bedasem lusikas suus olema:P - ja kuna on yleyldse v6imalik neid tundeid kogeda, siis peavad olema ka olukorrad, inimesed ja asjad, mis neid tekitavad, uni ei ole midagi v6imatut, vaid osa meie elu v6imaluste viitadest!
Vaat see on teekond samuraile, kes otsib t2iuslikemat kirsi6it. Ning t2iuslikemaks osutub kirsi6is, mida ta n2eb viimase asjana oma elus. Mina, kellel on v6imalus seda lugu k6rvalt kuulda, ytleb, et t2iuslikumate kirsi6itega oleks h2rra samurai tihemini kohtunud, kui oleks s6jamehe ameti asemel valinud aedniku oma - elude v6tja asemel nende looja ja kasvataja.
Sellised lillelised unen2o... eelsed pildid siis.