Opuntia compressa on tugevam kui raud

Juba mitu aastat loen muhelusega Thela kaktusest, mis on vastupidav nagu yks tubli ohakas. Lyliline okkaline, mis meiegi maal r66msalt peenral kasvab, j6udis minu valdustesse eelmisel sygisel Tartust, kui yhes kortermajas elav proua seda suurt looma enam oma rumikitsikusesse talvituma ei soovinud. Lubasin prouale kevadeks mdagi ilusat triibulist, mis kunagi suureks ei kasva, ja l6in labida istutuskasti. K6rvalasuvast lillepeenrast aga tuli v2iksemaid opuntsleid veel mitu tykki v2lja, ja needki elavad nyyd minu juures 5-s savipotis.
Talvel juhtus kylma t6ttu palju kurja, sh hukkus 1 bensoe-viigipuu, yks tsissus ja mitu sukulenti l2ksid taimekollektsioonide Valhallasse,  ja kylmus l6hki  koridoris asuv, ootamatult halvasti pakitud hydrofoor... kuid kaktust, mis k6rvalasuva, samuti miinusesse mineva toa p6randal asus, see ei murdnud. Oli kyll kylmast kange, kuid praegu on Tal harjal m6ned punetavad harjased, millest v6ib oodata uusi labasid. Selline yllatav kylmakindlus viiski mind m6ttele, et see v6ib olla sama liik, mida meil m6ned oskajad aias talvitavad, v2ike pildiotsing guuglis kinnitas mu arvamust. Jess!
Aga ei hakka ma vist viigikaktusi kollektsioneerima. Nad on kyll toredad nunnukesed. Viimasel suvel ilmus Botaanikaaia alpinaariumi p2ris mitu toredat pisikest viigikat, yks nunnum (loe: koleokkalisem) kui teine. Achh! Ma tulen teile varsti kylla, kui krohviga yhel pool on!