Rõõm & õnn

Vihmapilved on meie kandist suure & kõrge kaarega mööda käinud, kuid lõppeval nädalal võib öelda, et muld sai veidi niiskust juurde. Usina labidasportlasena pidin siiani kurvalt vaatama, kuidas muld muutub kahvatux & elutux, vihmaussid kadusid, murust jääb järele kollane puru... Äärmused kohutavad, nyyd peab tegelema ebayhtlast kasvu viskava muru probleemidega - siin vaja auke täita, juurde kylvata, takjaid-ohakaid (meie aed asub mahajäetud põllumaade vahel) välja kaevata, sealt jälle ohjeldamatult niita... aga minu silma jaox on kiireltkasvav taim kauneim asi maailmas, olgu see kasvõi ebakorrektne muru v ylekasvanud sirel:)
Ka maakivi on 1 imeline & ilus aine. Seda võib peenardesse panna kuidas iganes, iial ei saa kivi liiga palju ning minu isu täis. Ainult kurvastab, et olen oma ideede & ettevõtmistega yxi & peale labida ning eriotstarbeliste kärude mulla- ning kivitöödex muud tehnikat pole. Palju 1 universaalkerega fordi peale ikka kyhveldada, veeretada v toppida annab. Teatavasti on kivi raske ning mulda kulub aias ära palju, oi kui palju.
Sel aastal võtsin maha ning juurisin välja enamuse 150-aastasest sirelihekist, mis maja ees aset võttis. Yhele poole tegin peenralaienduse mh oma armastatud korvõielistele (vt pilti siilikybarast, samuti eelmist posti poodimise kohta), teise "pommiaugud" lihtsalt täitsin kenasti & kylvasin muru peale. Ex seegi töö on veidi pooleli, sest yx hekiots koosneb juba tammemõõtu juurikatest, mille mahalõikamine, õigemini viilutamine on juba poole päeva töö, rääkimata juurimisest/kangimisest/raiumisest. Noh, puhkan veidi & kogun ennast... Väikeste laste kõrvalt, peab ytlema, võtab "poole päeva" töö tegelikult u 3 päeva. Ning seda, mida tubli aednik teeb ära nädalaga, venitan ma pool suve. Aega andke mulle, aiajumalad! Ma kingin teile kirju vaala ning ohverdan kogu oma seebikavaatamise aja!
Aga mitte seda aega, mis kulub tublimate aiaplogijate kylastamisex. Ma imetlen väga Hilist, Muhedikku, Thelat, Lillekasvatajat ning mitut teist väga usinat & rohelise käega aednikku, kelle kogu elu koos aiaga on juba kunstiteos. Nad on oma aedadesse loonud suurepärased kollexioonid ning nauditavad kooslused, peenarde ning aiaruumide jaotused on meeldivad & ilusad. Kui tore, et kyttimiskirglik aednik ei saa iial oma isu täis, uusi põnevaid taimi on kyll & veel. Ning aiandus on väga demokraatlik - aias töötada ning erinevaid taimekooslusi rajada võib igayx olenemata rahakotist, soost, elukohast, haridusest, sotsiaalsest & tervislikust seisundist, piirangud seavad ette ainult inimese enda avastamisvalmidus & maitse. Ning ma olen täiesti veendunud, et suurepärane aednik on lisax kõigele ka meeldiv inimene. Siiani pole ma erandeid kohanud.

kyttimiskirg & poodimisjanu

Teatavasti jäid mul aianduslikus mõttes vahele 2 eelmist aastat, seljahädade pärast. Yle-eelmised 2 aga kulusid ära rahateenimise pyhale yritusele. Sel suvel olen tänu Lõikavale Doktorile jälle rahuldavas sportlikus vormis ning saan ilma valuta nautida tyhermaast Aia rajamise pikka ning nauditavat protsessi. Samuti on mu lapsed juba nii suured, et nendega saab pidada asjalikke vestlusi ning tõhusaid tööhooge... noh, sisuliselt asunikena meil virnas oleva tööhulga juures on iga väike käsi oodatud abiline. Seda enam, et hyvesid, nagu lilli, kurki, marju, ussikesi & putukaid jagub kõigile & tasuta.
Kodus & pere hääx on tore rabada kyll, aga vahepeal vajan väikest palverännakut. Minu Mekax on Tartu kandi aianduslikud asutused, nii kaubanduslikud kui hariduslikud. Kui Lõunaka ning puukoolide poed pakuvad hooaja jooxul kindlat ning väheyllatavat valikut, & rahanduslikel kaalutlustel ma päälinna vt kodust kaugemates rohelistes kaubamajades poodimas ei käi, siis nt TY botaanikaaias on märtsist novembrini midagi uurida. Suurepärased varajased sibulalised, imelised korvõielised, ylipõnevad muud taimed, nummid kollektsioonid & möödavaatamist mittelubavad troopikahooned on minu jaox tõeliselt põnev lugemisvara. Igal võimalusel yritan lähedalt vaadata iga pisemat nutsakat ning leida seni tähelepanemata jäänud nukataguseid, & nautida asjaolu, et seda aeda ei pea mina hooldama! Ning lisax meeldiv võimalus korjata seemneid & osta v nuiata endalegi mõne lopsakama isendi paljundusmateli.
Tänan TY botaanikuid väga. Jätkugu neil usinaid ning oma tööd armastavaid aednikke igavesti!
1 põnev koht, kuhu ma hiljaaegu sattusin, oli As Aiasõber Ilmatsalu lähedal. Käisin seal viimati 5-6 aastat tagasi ning praegune pilt samuti täidab mu sydant rõõmuga. Seal toimetavate inimeste armastus oma "kauba" vastu ning samas linna aiapoodidest võrreldamatult suurem & põnevam taimede valik kannavad mind kindlasti veel sinna. Sellesuvised Aiasõbrast toodud pärlid on muuhulgas monardad (punane, roosa & lilla, sordinimedega ei tylita), valgekirju leeder, aafrika lembeliilia, 2 sorti raudrohtu, 2 kääbushostat & veel yht-teist. Ilus, ilus.
Paar nädalat tagasi tassisin Tartu Puukoolist soodukalt hekitaimi koju. Lisax neile tulid ka täidisõieline härjasilm & sama siilikybar (ma armastan korvõielisi!), paar roosi ning aastaid soovitud pyramiidtammed & täidisõieline viirpuu.
usutavasti lugupeetud lugeja ei pahanda, et ma ei hakanud siia täpseid taimenimesid yles panema. Uued taimed said toodud olemasolevate ryhmade täiendusex, ning kui kedagi huvitab, võime mõnest taimest täpsemalt vestelda.
Kes mu sygisesi postitusi luges, see teab, et ma oma lootusetus olukorras optimeerisin ning kompaktiseerisin:D oma majapidamist, kuni kuulutamiseni, et viige see siit minema!... Praegu paneb too postitus mind pead vangutama, kuid käegakatsutav seis, kus su jalad enam ei kanna, sunnib elu ymber korraldama. Praegu kyll saan ilusasti enamuse töödega toime, kuid vajadus töid & riistu mugavamalt & tervislikumalt korraldada on endiselt oluline. Kui mõnigi paremas vormis, noorem & terve seljaga aednik saab endale lubada suurt, imeilusat, ylikorras ning säravalt puhta pinnasega aeda, siis mina yritan mõnevõrra viilida - kõrged pysikud suudavad vajadusel ka kuu aega hooleta hakkama saada, samas kui suvelilli närib kahjur & kägistab umbrohi. Aga teatavasti on meil demokraatia ning me mõlemad, nii ylihoolas iluaednik kui boheemlasest botaanik, oleme head & vajalikud. Võidab Aiandus.

ahmida suve

(Palun vabandust lugejate ees, kes soovixid ka pilte näha nt Ämma Aiast, kõnelemata meie omast. Sellepärast, et fotokale sobivad USB-juhid:) on remondi ning järjekordse mööblitõstmise kaoses kuskil puhkamas. Ehk homme?...)
Praegu pimedax ei lähegi. Põhjataevas on muinasjutuliselt valge, meie köögiaknast võib põhjakaart imetleda niikauax, kuni seda jätkub. Valgeid öid armastan ma selle erilise lõhnava õhu pärast, ning hoopis teistsugused hääled panevad mu kõrvu teritama - kas tõesti on meil jälle rukkirääke, hyybid on ikka veel elus, ning teised sulised õed-vennad samuti, hurraa. Viimasel ajal ei ole meie naabruses enam ööpäevade kaupa kestvat tymaka-, romuralli- ning läbukonveierit, seega on maaõhk jälle oma õige lõhna, värvid ning helid enam-vähem tagasi saanud.
Kas ma kirjutan ka alasti aednikest, ninjaniidukist, aiamajakesest & rasketest erialastest mõtisklustest? Vist mitte, need minu elu pisiasjad ei loxuta maailma igavest ringkäiku sugugi, ning see, kes mind laisax & alaväärtuslikux peab, teeb seda niikuinii. Kyll tasub märkida, et pärast eelmise aasta valupõrgut ning kymneid tegemata töid hakkab meie kodu jälle inimeste eluaset meenutama. On kahju, et ma jaxan igasugu töid niimoodi tempoga, ikka isuga teha ainult pool päeva, siis läheb juba samm sassi & käsi kangex. Kus on siis meie esivanemate, põlis- & pärismaalaste vägi & kangus, suuri linnu ehitanud ning soost põlde voolinud rahva vaim?
.............................................
Yht-teist on siiski veel alles. Ma suudan nautida nii vihmaligast loodust kui ka lootusetut kuumalainet - iga ilma jaox on olemas sobivad tööd ning mängud. Praegu aga on päevakorral õuetööde & kohustuste nautimine - just nimelt, nautimine. Pole midagi ilusamat kui näha, kuidas su maailm muutub, & sina tegid seda!
Murukõrreliste alla kadunud alpinaariumi päästmisel ilmus välja enamus kadunux peetud (mygri, raisk) mägisibula sortidest (Haide, Lee, Othello, võrkjas ning veel 1 tundmatu); ning astilbepeenra kõrval hakkab ilmet võtma hernepeenar, irw. Tyrgi oad kergitavad kybarat ning imelikes kohtades paistab silma salatikylve. & LÕPUX OMETI saab mul homme niidetud alumine maa (kõrge & tihe lõikhein jms, õige mitu hommikut niidutööd), yles leitud ning päästetud nii mõnigi neetud eelmisel aastal kadunud noor puu v põõsas. Viljapuude Valhallasse läheb kindlasti 3 puud alt aiast, ylemised suutsin päästa. Kiletunnelist antaxe juba veidi kurki ning arbuus õitseb. Paradiisiõunapuu "Ruti" kannab u 30 vihast õuna ning arooniad teevad saagikatseid. Mustad sõstrad on hullud nagu alati. Teadagi, jaanijärgne aeg, kus õied on unustatud ning vili, mari & kaun hakkavad äkki väga olulisex muutuma.
Silme ees virvendab pikk kiirete tööde nimekiri. Ning teadmine, et teised ei peagi seda mõistma. Ning et mina ei pea mõistma nende mittemõistmist. Ma pean harima oma aeda, ning et igal aastal tuleb sygis.
PS. Lugupeetavad mehed! Ma tänan teid, et te meie, naiste elu kergendamisex niipalju toredaid masinaid olete välja mõelnud. Eriti tänan mootoriga vikati eest! Luisuga plekiriba nyhkimisele iga paarikymne tõmbe tagant eelistan iga kell ketta viilimist kord päevas, ning kurjadele seljatõbedele kerget lihasvalu!
PS2. Mägisibul "Rubicundum" on tore, kui tavalised kerakesed enam nii põnevad ei tundu.

ämma aed

Lugupeetavad emad, kes te oma mugavusest & rahust seate ettepoole lastega suhtlemise, nende kysimustele vastamise, murede lahendamise, ellujäämise õpetamise & sõnade seletamise. Mõned teie lastest lõpetavad praegu kõrgkoole. Jätkugu teile edaspidigi teadmisesõnu lapse mistahes vanuses ettetulevate kysimuste vastustex.
Täna tähistati 2 noore sugulase väga heade tulemustega lõpetamist. Sel puhul oli linnas ämma juures aiapidu, kuhu ka meid lahkesti paluti. Jätame vahele söögi-joogi, noorte:P poistega kitarrimängimise & laste ettevõtmised ning paneme siiaplogisse maha märgi Ämma Aia kohta.
Tegu on u 50-tel Maarjamõisa põldudele välja jagat Tammelinna kruntidega, kuhu käepärastest materjalidest ehitati kiiresti elamud ning krunt oli viimse kui ruutsentimeetrini toitumise teenistuses. Teadagi, kolhoosikord & defitsiit. Ka ämma sugulaste aed oli samasugune, majaymbrus tihedalt viljapuid täis tuubitud ning köögiviljapeenarde all ägav krundike. Sel ajal 90-te keskpaiku, kui ma oma hr tollase peigmehega, praeguse abikaasaga tuttavax sain, oli näljase nõukaaja mälestus veel elus savisel mullal ilma abiaineteta peenrakeste, tugeva harvenduse läbi elanud viljapuuderyhma ning vaolise muru kujul. Ämm kasvatas yxi mitut last, kokkuvarisenud nõukoguriigi rusude all oli omaenda kasvatatud suutäis suurex abix. Tasapisi aga lapsed said oma elule, peenrad vähenesid ning õunapuud surid vanadussurma.
Praegu on elujõulisim aines ämma aias muru. Nagu igas tänapäeva õhtumaa aias, kus on silmailux käepärases suuruses lille- v moodne & praktiline lille-köögivilja-segapeenar, on viimane esindet ka mu Ämma aias. On mõned vanad ellujäämisgeniaalsed talulillepõõsad - pojengid, floxid, hostad jt, on segapeenar paarikymne kultuuriga iiristest-tulpidest kobarpeani. Mulle meeldib see kooslus, sest igal suveajal on seal midagi vaadata. Muld aga, nagu öeldud, on ilgelt lahja. Mu ämm ei ole väga sportlik agraarkaeverdaja ning kompostikatsetaja nagu mina, labidasportlane ning mullameister, seega tuleb täita oma lubadus ning viia Ämmale seguvannitäis tuvisõnnikut pööningult. Aeg-ajalt kysib ta ikka nõu mõne puu v taime osas, et "sina oled noore peaga & tead rohkem uusi asju", ning mul on tõesti rõõm teda aidata teatud põõsaste lõikamise, istutuste, taimede hoolduse vm osas. Minu jaox on väärtuslikud tema aiapidaja kogemuste aastakymnete maht ning iseloom. Arusaadavalt oleme väga erinevad inimesed, kuid sarnane hobi tekitab yhtekuuluvust ning aitab leida sarnast hoopis teistsuguses. Rahu olgu meiega, armsad kogu maailma aednikud!

Rohumaad

Lõpux ometi sadas ka meil väheke. See tekitab aga omalaadseid probleeme ylitugeva heinakasvu näol. Võitlus 7-päiste lõikheinte, keraheina, timuti &t nõgestega on pidev ning siin on ainult 1 võitja - põllundussport.
Niidan lattniidukiga alumise aia heina. Eelmine aasta jäi vahele ning nyyd on suht raske kulusegast, tihedat inimesekõrgust heina niita. Varem ei olnud aega, kuigi olex kergem olnud, abikaas keevitas alles yleeile lattniiduki tera õigex. Praegu on lapsed koolivaheajal & aitavad mõnesid asjakesi teha, kuid rämedamad & raskemad tööd teen ise. Ning neid jätkub. Nagu kirjeldet niidutöö... ning eelmisel aastal mahahõigat iluaianduse kärpimine, õigem olex öelda systeemi panek. Peab ytlema, et ysna ebatradicioonilise krundi käepärasex tegemine ei ole lihtne - proporcioonid, käigurajad ning looduslikud iseärasused avalduvad & kujunevad aastatega ringi ning vajavad veidi talutradicioonide tundmist, et juba täiskasvanud haljastus olex ergonoomiline. St mugav, loogiline, inimese vajadusi arvestav. Õnnex on põhiline juba paigas, sest ilmselt ei saa mul raudne tervis olema ning hiljem tuleb kaugemal perele raha teenimas käia, see aga ei jäta eriti palju kodu- & aiatööde aega.
Eakohased iseärasused, mida me, oi, kuidas ei taha tunnistada, hiilivad ligi. Öösel ei saa magada; see-eest tikub päeval ligi tappev uni, autoroolis kisub silm looja, kirjutades lähevad tähed sassi, keha on tinaraske & samm maadligi, mõte uimane & labidas kukub keset tööd käest. Sõbrannadegi tudengiaegne rõõm & teotahe on kadunud, jäänud on olme raskus, taplemine oma lastest mitte hoolivate exmeestega, kõhuvalu & kumminaalmaxud... ning neil pole Aeda...
Igal inimesel peax olema Aed. Viletsad, pimedad, hõredad elamispinnad, mida yyrikorterite nime all mitte just rikkale rahvale (eriti just yxi lapsi kasavatavatele naistele) pakutaxe, tuleb tunnistada inimväärikusele mittevastavuse tõttu keelatux. Kuidas saad sa oma hinge eest hoolt kanda, kui su sõrmede all peale hallituse midagi ei kasva? Ka linnas elav inimene on ära teeninud tykikese säravat, sõbralikku taevast ning võimaluse silitada pehmet viltkalanhoed v tunda lavendlilõhna. Midagi enamat kui odavaim leib ning vilets tsirkus.

Polaarpäev

Juba kuu aega tunnen end nagu vihmauss keset parimat ning mahlaseimat kõdu. Kuigi ilm on mitu nädalat põuane. Valgus ning soojus.
Ette kanda võib enamuse toalillede õue kolimise, gladioolide, kurkide, maicetaimede, mitmete exootiliste sibulaliste & juurikate maasse paigutamise, ning hulga, väga suure hulga korrastustööde kohta. 8 aasta jooxul suure hunniku kasutatud ehitusmaterjale, autolammutusjäätmeid ning minu haige-ajal kõige tavalisemat prygi kogunud majaots sai paar nädalat tagasi riisutud ning murukylvi. (Ei, ega ma seda kraami ära ei põletanud. Setu tradiciooni kohaselt tuleb igasugu kraam ära sorteerida, nii et kivid alla hoovi kivivirna, metall sinnasamma metallivirna, puiduga sama, olme ning pakendijäätmed sinna, kuhu ette nähtud, ning ongi kõik!)
Mees on samuti yles sulanud, minu seljalõikus tegi tallegi head. Naudib maaõhku ning toimetab aeg-ajalt õues. 6-nurxe aiamajakese palkidest raam on juba koos, ma panin sinna yleeile laste jaox rippkiige - mööbel sisse,enne kui seinad ymber v katus pea kohal:)
Kurgimajake saab homme valmis. See oli 2 mehe 2 päeva töö. Omaette posti väärix see, mille peale see tuleb. Tegu on nimelt suuuuuuurtest kividest korraliku vundamendiga & palkpõrandaga kõrvalhoonega, mille naabrid hoolikal maha põletasid. Sellega polnud muud pääle hakata kui ymberringi niita & korrastada ning vundamendi sisse Midagi Istutada.
Ma ei taha olla pimedas & haisvas majas, vaid lageda & lahke taeva all. Taimed hoiavad ning päike ravib mind. Homme jälle.

Tere jah, tere

Eile oli jälle põhjust labidaga uuristada. Lubasin yhele hyvale naisterahvale mõned juurikad, selle käigus aga leidsin muudki põnevat.
Olen aastate jooxul kylvanud ning pistnud maha mitmesuguseid kultuure. Mõned on yles tulnud ilusasti & kiiresti, teised on vindunud, kolmandad on peitu pugenud. Eilse kaevamistöö eesmärgix oligi lisax 1) hyvale tuttavale naesterahwale uue aia asustamisex vanade talulillejuurikate kaevamisele 2) yles leida elulõng "Piilu", mis eelmisel suvel teiste laiutavate taimede alla lõplikult ära kadus. Piilu on ju pisike vrdl nt tanguutide v mõne kiirekasvulise suureõielisega, seda enam, kui suurem põõsas kuklasse kasvab... Niisiis kaevasin ettevaatlikult laiutava naistepunapõõsa & märcikellukesed ära & seal ta oligi... sygavale teise põõsa juurte & mulla alla mattunud, aga täiesti elus. Ning yllatava hulga uute võrsetega. Niisiis kaevasin Ta välja ning istutasin pärast mõõdukat poolitamist pottidesse, sest Sellist Taime peab palju, palju paremini kohtlema kui nt sibulaid.
Mul on jälle tagasi jäledad seljavalud, aga hommikupoolikuti veel jõuan õues mängida. Pärast pahandamisi autolammutuse & laialipillutud ehitusmaterjalide yle on ka abikaas võtnud kätte oma sodi koristamise, mida ta mul puutuda ei lubanud, ning majaymbrus näeb palju parem välja. Oo, kuidas mulle meeldix veel, kui ta ka muru aukude täitmisex & hoovi nurga tõstmisex kruusa toox, aga see vist on Saatuselt palju tahetud.
Eile tõin bauhofist 7 meetrikõrgust elupuud "Brabant" oma segahekkide täiendusex. Mitmeharulised lopsakad importistikud on minu aias olnud hämmastavalt talvekindlad & kasvavad rõõmsalt erilist lisaväetist saamata, kuigi kasvandustest pärinevate soojamaa põõsaste kohta väidetaxe vastupidist. Aga Brabant on vana ning ennast hästi tõestanud elupuusort & ma ostan edaspidigi sooduskampaaniatelt just neid, kuna varasemad sama sordi taimed on kõrbemata & põdemata kasvama läinud ning vägagi rõõmsad & roosad. Andke andex, aga korralik inimesekõrgune põõsas on tõhusam kui mitu aastat hoogu võttev kidur & armetu ning alalõpmata muruniitja alla jääv, aga kodumaine oxake aias, kus alguses Ei Olnudki Mitte Midagi.
Abikaasal on kombex muru niites ennast purju juua & hooletult töötada ning sel kevadel avastasin jälle mitmel kyllaltki suurel puul & põõsal purutrimmerdatud koore (arvata võib, kas ta pärast niitmist mulle ka seda ytles), lõkkeasemele läx jälle 1 elupuupõõsas ning 3 lehtpuud. Õnnex eelmisel aastal niitis ta viimati juulis. Taimed on surnud, aga kui ma lähen uusi ostma, siis saan õiendada, et mis ma aega & raha raiskan. Minu raha, muide... meie oma kodu.
OK, elu on vastik & inetu. Aga see kõik ununeb, kui päike aknast sisse paistab & ma näen, et mingi ettevõetud töö edeneb, metsikust songermaast saab aed, nõgeselatvade asemel on paradiisiõunapuu. Loodan, et selg ei lähe väga hullux ning ma saan istutada mõnedki uued maicetaimed. Tundub ytlemata põnev kasvatada päevaliiliate vahel mustnuppu, elulõngade vahel iisopit. Ning yhte vanasse pesukaussi panen elama nõmm-liivatee.