Naljapilti suurest kevadest

Vaade lõunakagust yleeile hommikul. Tundub, et loodus tahab maailma pärast meie tulekut korralikult puhtaks pesta, on teine läinud suvest saadik pingutanud.

Täna tuleb kindlasti veel.

Materjalide ilu

Enne, kui aiakultuuride ninapistmisest saab suurem rohetamine, peab ära toimuma maapinna tasaseks ja plätuga jalutatavaks ning niidumasinaga laevatatavaks muutmine. Muidugi jääb mõnijagu kohti nõgeste, põdrakanepi, haavapuunoorendiku, siilide, tigude, sõnajalgade ja teiste iidsete asukate jaoks, suur aed, jätkub kõigile.
Täna oli yle tyki aja soe ilm ja kõik ained ning materjalid olid oma õige lõhna ja värviga.

Rõõmus ylestõusmispyha

Ei ole midagi pyhamat kui käru peale maanduva kõdupuidu tolm, mis päikese käes või selle varjudes omandab kuldsema v roostesema tooni, heljub aurana paljunäinud taluhoovi kohal ja teeb kuldsemaks v roostesemaks ka tema tekitajad.
Kuid inimesed peavad mõnikord mõnesid asju palju pyhamaks kui muidu. Sel nädalavahetusel olid päevakorras värvilised munad. Noorem tydruk tegi poevärvidega keemiakatseid, ma käisin õuetööde vahelt teda ässitamas. Pildilolevaid on kõige raskem ära syya, no ilusad on.

Ma olen yksildasem kui kunagi varem. Palun mitte valesti aru saada. Sõbrad ja maailm on interneti avamise kaugusel; alati on nägemisulatuses mõni pereliige, alati on võimalik ennast millegagi lõbustada. Kuid kurvaks teeb mind vajadus pere tiimimehhaanikuga midagi ette võtta. Inimene on muutunud väga vastutustundetuks ja teovõimetuks, inimeste juures kasutatavaid suhtlemisviise temaga enam kahjuks tulemuslikult rakendada ei saa. Nii et ees ootab põnev ja erutav automehhaaniku-ameti õppimise aeg, sest parem see hinnaline ja eksklusiivne töö ise selgeks saada kui oma tilluke eelarve patriarhaadi vana kombe kohaselt õppind rauajumalapreestritele ette kanda.
Kuida see lugu Tööliste Keldriga oligi.
Md, nädalavahetusel tegin esimesed tujutõstvad õppe-eesmärgilised katsetused pookimise e puude liikide vääristamisel sordi oksaga, katsejänesteks olid 3 kuuske, 3 pärna ja õunapuu. Kasutasin ladvalõhesse oksastamise tehnikat, kui nimetust õigesti mäletan. Vestsin pookealusega yhejämeduse oksa viisakaks kiiluks, ajasin aluse ladva lõhki, sobitasin okste koored ja mähad ettevaatlikult kokku ja teipisin kinni. Põnev oli, täiesti uus maailm. Pärastpoole otsin veel puid, mida vääristada, väikseid aluseid ikka leiab, ja seda, mida neile kylge monteerida.

Vaikne Laupäev

Yksildane vagades mõtisklustes veedetud päev, ylejäänud pere tegeles toas mh pirukate kypsetamisega.
Kes teab, kui vana on see nukupea ja mida on näinud need laudaseinad.

Suur Reede

Täna oli muidu sooja ja mõnusa, kuigi tuulise aprilli kohta eriliselt lumine päev. Hommikupooliku munesin toas ja vedelesin selili (et muuhulgas selgroog yhtlaselt sirgeks venitada), tegin sotsmeedias poliitikat ja mõtlesin, et lõikaks puid.
Hommikul oli mitu tihedat ja hõredamat lumesajuhoogu. Vaade lõunakaarde muutus siis helgeks ja pastelseks, vahepeal kallas päike sellesse roosakat ja kuldset, yks kaugem põlluserv oli täiesti shokolaadi värvi muidu heledate kõrrepõllutriipude vahel. Ja põhjakaarevaade, mis on iga ilmaga avar ja sydantsulatav, muutus õhkõrnade lumekardinate vahel täiesti ebamaiseks.
Pärast lõunat tahtsin kasulik olla, uue kettsaega mängida ja varemepuitu tykeldada. Käristasin natuke, panin ned riita, siis vaatasin, kuidas häirimatu toonekurg paarikymne meetri kaugusel põllul jalutab ja einet võtab, togisin tydinult jalaga triikraua jäänuseid, kõdunenud kirsasid ja muud, mis puidu alt välja pugema hakkas. Lõikasin veel natuke. Auklik kuusehekk läänekaares ja kunagise puuviljaaia lõunakyljes olid sinisemad kui muidu. Tasa ja hoiatades hakkas lund sadama. Kerisin juhtmed kokku ja kooberdasin tuppa. Ruutmeeter korda ja puhtust tehtud, asi seegi. Ja need lõputud, pyydmatud lumekardinad, millel veel talve lõhn, aga kevade värvid.

Meie väikestele sulistele sõpradele

Pereliikmed ehitasid paar vastavat majakest ja rohkem õppind mees pani need paika ka. Mina ei teinud muud, kui mängisin labida ja käruga. Väga kasutu ja ebaabivalmis.
Muudkui laulavad.

Eila veel oli

...päeva lõpp, suits yle taeva käis, härmanõeltest mõõk, ja päike kustus siis. (Laulda noore Marju Kuudi häälega)
....
Pildil on ilusaks pööranud kevad, vaade tööplatsilt õhtul kl poole 8 paiku.
Sygisel alustatud töö tulemus on selline, et saab hakata labidakuuri asukohta maha märkima. Täna sadas maha paks kiht lund ja päevake kulus muudele kodutoimetustele. Õhtul pesin nõudepesuvahendiga juukseid, sest mulda, lõkkesuitsu ja ketiõli shampoonid yldiselt ei võta. Juustele see kurja ei tee, kui viimistlemiseks kasutada mõnda päris shampooni vms.
Mulle meeldib, kui ees on korralik jumekas tööplaan. Niimoodi saab rahustada , vaigistada, summutada ja peita muret, ärevust, hirme ja piinlikkust. Ja viiendaks on saavutatud töö tulemus. Mul on mitu tegemata asja, aga kõik ei ole kahjuks minu võimuses. Ja need, kelle teha need asjad või protsessi oluline kergendamine oleks, pole jälle huvitatud, et need asjad tehtud saaks. Niisiis, silmaluugid kinni, sest homme saab jälle mädapalki lõigata, mulda kärutada, viinapudeleid ja kileräbalaid korjata.