Romantilisi mõlgutlusi

Sel ajal, kui Õhtumaades massiliselt roose, pidujooke ja tagumikukujulisi kommikarpe võõrandatakse, valmistun ma selle talve viimaseks kylmaks ööks, kohe-kohe lähen ka puid kärutama. Ja yritan meenutada kõiki elu jooksul kuuldud lorilaule, et neid suve poole, romantiliselt, eksole, torupillil terve kavatäis ära mängida. Sygisel yks õhtu kella 1 ajal peale paari klaasi veini see igatahes õnnestus, aga kuuldavasti mu tuttava tuttavad keskaegsed tyybid ja muud viikingid tahtvat sihukest asja ka valge päeva ajal kuulda. Noh, minu peenmotoorika juures eelistaksin igatahes öösel kl 1 sedasorti mängimise traditsiooni jätkata. Meie talvede ja eluviiside juures mul ei ole muud valikut. Ja talve on meil siinkandis pool aastat järjest. Ja minu põmst ainus supervõime on puid kärutada. Ja muud ma ei tahtki ytelda.

P.s. hyva lugeja võib lahkesti oma mängu- ja laulukava laule jagada, pealkirja või lingi kujul, olen juba ette tänulik.

P.p.s. roppudest lauludest koosnevat torupilli mängukava on mainitud Hargla "French ja Koulu" raamatus, mis pyhendab erandlikult palju tähelepanu eesti rahvamuusikale ja ma jään neid kirjeldusi alati mäletama.

Pikk liug ja mis siis kõik sai

Esteks, aitäh tervistparandavate kommide eest, armsad nähtamatud sõbrad.

Teiseks, W tahtis teada, mis varandus kottide sees on, selgitus on alljärgnev.

Mõne päeva eest, et mitte öelda terve igavik tagasi, käisin ma suusamatkal nimega "Tunne oma kaunist kodumaad, ja kui vaja, värskenda oma mälu gepsu abil, sa igavene tohmakas". Ootamatu lumekoguse tõttu aga kasutasin matkaks Volkswageni mootorsaani, millel naeltega suusad all. Matka kogupikkus oli oma 140 kilomeetrit ja ausõna, KOGU rada oli korralikult jääs ja lumes nagu talvele kohane. Ja poole tee peal käisime kenade inimeste juures, kes näitasid meile oma lapilisi vasikaid ja seninägemata suuri lehvivate sulgedega kukkesid, milliseid muidu teisel pool maakera kasvatakse. Aga senikaua, kuni ma imeasju imetlesin, elajakesi nunnutasin ja avastamisrõõmust keksisin, toppisid need teised inimesed mu vankri sulaselget sitta täis. Elunäinud mina ei hakand vaidlema, vaid olin taevast,  täpsemalt aidalakast sadand varanduse yle õnnelik. Kes ei oleks, kui sulle tuuakse kauba peale veel syletäis korralikult kimpu seotud põhupallinööre ka.

Ootamatu varandus ja sulaselge sitt, kes neid jõuaks lahuta, paraku on villaku jagamine eri sorti materjalideks, sellest heinaprahi väljanoppimine-raputamine ning paksu ja vedela väljapesemine talvel natuke ebamugav, aga ma ei nuta. Lammavill on õrn, pehme ja soe materjal, mis paneb mu sydame ja meeled mõnusasti nurruma, selle aega ja vaevanõudev ettevalmistamine ketramiseks on seda väärt.

Ja muud ma ei tahtki ytelda. 

Häid uudiseid

Aasta algas kenasti, ma olin faktiliselt täiesti elus ja ka tundsin ennast vastavalt. Tänagi ei olnud ses osas palju muutunud, mistõttu jõudsin isegi pool päeva yhe oma lemmikmängukonsooliga asjatada ja hulga inventuuri, stuffi ja luuti oma põhiserveris ringi liigutada. Näe, niimoodi:

Hyvale lugejale soovin alanud aastaks - lisaks mujalt kogutud headele ennustustele - alati täis paake, laetud akusid ja suurepäraseid teeolusid kellaajast ning riigipyhadest olenemata!

P.s. kui liiga kryptiline, s kysige lahkesti. Homme seletan, täna kobiks magama ära. Öökest!