Teiseks, W tahtis teada, mis varandus kottide sees on, selgitus on alljärgnev.
Mõne päeva eest, et mitte öelda terve igavik tagasi, käisin ma suusamatkal nimega "Tunne oma kaunist kodumaad, ja kui vaja, värskenda oma mälu gepsu abil, sa igavene tohmakas". Ootamatu lumekoguse tõttu aga kasutasin matkaks Volkswageni mootorsaani, millel naeltega suusad all. Matka kogupikkus oli oma 140 kilomeetrit ja ausõna, KOGU rada oli korralikult jääs ja lumes nagu talvele kohane. Ja poole tee peal käisime kenade inimeste juures, kes näitasid meile oma lapilisi vasikaid ja seninägemata suuri lehvivate sulgedega kukkesid, milliseid muidu teisel pool maakera kasvatakse. Aga senikaua, kuni ma imeasju imetlesin, elajakesi nunnutasin ja avastamisrõõmust keksisin, toppisid need teised inimesed mu vankri sulaselget sitta täis. Elunäinud mina ei hakand vaidlema, vaid olin taevast, täpsemalt aidalakast sadand varanduse yle õnnelik. Kes ei oleks, kui sulle tuuakse kauba peale veel syletäis korralikult kimpu seotud põhupallinööre ka.
Ootamatu varandus ja sulaselge sitt, kes neid jõuaks lahuta, paraku on villaku jagamine eri sorti materjalideks, sellest heinaprahi väljanoppimine-raputamine ning paksu ja vedela väljapesemine talvel natuke ebamugav, aga ma ei nuta. Lammavill on õrn, pehme ja soe materjal, mis paneb mu sydame ja meeled mõnusasti nurruma, selle aega ja vaevanõudev ettevalmistamine ketramiseks on seda väärt.
Ja muud ma ei tahtki ytelda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar