Ei, ilm ei ole kylm, minul on, need on ju 2 iseasja.
Õudus ja kuratteabmille sygavikus ulpimise tunne on veidi järele andnud. Aga ainult veidi. Õnneks on mul piisavalt vana minu mänguasju. Õhtuti, kui yleväsimus juba lausa kõrvetab, vedelen köögis, selg vastu tulist ahjuust, ja nikerdan yhte ja teist. Õigemini, mitut ja mitmemat, sest pikalt yhes asendis olla mai jaksa. Praegu on hea rahulik toamänge mängida, sest õues on kylm ja märg ning sydametunnistus patsutab rahustavalt õlale: rahu, ainult rahu. Praegu ei saa sa õueasjade heaks midagi teha, võta aga redel, roni kapi otsa varandusekastide manu, ja juba sa reisidki, oma minevikku.
