Yle... mitmekymne aasta. Varem juhtus, et kyll ei olnud asja kleiti kanda ja siis jälle polnud sobivat kleiti võtta ja siis jälle ei mahtund ykski asi selga, või siis kõik need nähtused korraga. Kuna mul viimasel suvel oli väga meeldiv juhus maanduda suhteliselt, mõistate, SUHTELISELT normaalsesse kehakaalu, ette trehvas ka esimest korda elus mulle väga sobiv väga ilus kleit väga taskukohase hinnaga, lisaks väga sobivad olukorrad seda syymekateta kanda, siis hakkas mu peas senise elukogemuse najal pirisema mõte. Et sooja ilmaga on hame-tyypi riideese päris asjalik, aga kaubandusvõrgust sama ilusat ja head hõlsti ma teist enam ei leia. Et tuleb aga noorust meelde tuletada ja õmmelema asuda. Mõeldud... augustist sai väga äkki detsember... kaua, aga tehtud. Reedel ostsin linnast yhest kilakolapoest 20 euri eest syletäie ideaalset kleidikangast. Puuvillast, just mulle meeldiva värvivaliku ja mustriga. Kodus mõõtsin yle - 17,2 meetrit. Kangas aga on nn poollai, u 70 cm, seega läheb ideaalse kleidi tegemiseks 7-8 meetrit. Kuna praegu on nagunii kylm ja ma kannan vatipykse, tormijopet ja Nokia talvekummareid põmst 24/7, on mõned päevad aega mõelda ja lõiget valida. Kuna kohe-kohe ongi talv läbi ja käes lõbustustest leegitsev maikuu, on asjaga kiire. Internet on ilusate kleitide pilte paksult täis ja ma ei suuda kuidagi valida ega otsustada. Lisaks sellele kõigub mu kehakaal ennustamatus tempos ja ettearvamatus suunas, aga see-eest palju, nii et kleit peab sobima nii praeguse 74, kui ka väga võimaliku 64, aga ka yldsegi mitte võimatu 84 kilo kaaluva minu isiksusega. Pole võimatu, et selle probleemi lahendamiseks pole vaja universaalset lõiget, vaid hoopis palju kleite. Ehk palju kleidikangaid. Upsi, mul on neid niigi palju, oma 3 kindlasti, et mitte öelda 4. (Kuid ma ostsin nad algselt lapitöö- või särgikangaks, MITTE kleidi, et täpne olla.) Aga pideva puudekärutamise, hydrofooriga võitlemise (muuhulgas injektsioonpump, fakit) ja meeletutes kogustes toiduainete töötlemise (näljased poisid ja muud loomad) jääb väga, väga-väga vähe aega õmmelda. Kuigi, mulle tundub, et suuremate välitöödega on kuni jyripäevani aamen, ja kui sinised pätikindad pärast rohelisi on valmis ning hõimule syletäis omakedratud tõpravillalõngast musti ja valgeid sokke valmis punutud, saabki vahelduseks ka kasutumate asjadega tegelda. See kõlab uskumatult, aga mul on kõige kaugeleulatuvama mõjuga ilusaimad mälestused just kasutute asjade tegemisest. Soovin meile kõigile tubli olemise vahele kauneid kasutuid hetki, see on tervisele hea.
14 kommentaari:
Ohh, kui armas! Juba ootan su kleidi pilte.
Mul kargas kõikuva suurusega pähe Herjolfsnesi kleit. See on üks säilinud 14. sajandi ese, üsna suures vahemikus any size, on mugav ja näeb minu arust ilus välja ka! Kiilud hakkavad kuskilt umbes rindade vaheliselt kõrguselt, see annab palju ruumi (st kiilude ülemine ots annab juba ka rindade piirkonda vaba laiust juurde).
https://www.pinterest.com/pin/769693392545433444/
Pikkuse valik oleneb ilmselt praktilistest kaalutlustest, et kuidas mugav on.
Mul on üks, mis on ligi kümme aastat vana, mu suurus on sestsaadik ikka mõnevõrra muutunud, aga istuvuses pole mingit vahet, sest ta pmst ripub õlgadelt alla ja õlgade laius on ikka umbes sama.
See on hästi kohandatav lõige iseenesest ja laseb kasutada erinevaid materjale.
Tulemas on pikk talv, mis laseb muuhulgas ka õmmelda.
Aww, kleidid... Nii tore, et ägeda kanga skoorisid. Just, et maikuu pole enam kaugel...
Ja aitäh mõistlike soovide eest, kavatsen oma kauneid kasutuid hetki täiega nautida.
Õmblemine on üks mõnusamaid töid ja kui talv kestab tõesti 9 kuud nagu praegu tundub, siis jõuab lisaks kleidile veel paar-kolm asjakest valmis vuristada.
Kleit!!! Mul on ka mõned kangad vormistamist ootamas, nagu alati :)
Kauneid kasutuid hetki - see on üks kõige paremaid soove, mis ma saanud olen. Tänan! Võtan kasutusse!
"laseb kasutada erinevaid materjale. " - jah, kui ma kristalselt aus olen, on mul isegi kaks sama põhitegumoega kleiti. Üks odavast puuvillasest sametist, teine õhukesest villasest. Sametist kleidil on natuke vähem kiilusid ja selle võrra vähem laiust. Sellega juhtus veel selline lugu, et materjali kokkuhoiu mõttes pidi osa kiilusid panema n.ö vastassuunas (sametikarvastiku suuna mõttes), nii et nüüd näeb lõpptulemus natuke triibuline välja, aga mind ei häiri, eriti kui pealiskleit peal on ja triibulisust näha ei jää. Kui materjali on palju või tal ei ole kindlat... pidisust, siis on veel lihtsam.
aga kui juba materjali kokkuhoiust vanade äraproovitud tegumoodide kontekstist rääkida, siis meie kostüümikunstnik tegi mulle ühest suhteliselt väikesest õhukesest villasest tekist väga kavala kleidi. Õigemini pihikseeliku. Pihiku külge on kurrutatud seelikuosa. Ta üritas jätta seelikuks sellest tekist nii palju, kui vähegi võimalik, ja pihikutükid võttis mingitest servadest vms kohtadest, praktiliselt ülejääkidest. Teisest riidest (kah mingid ülejäägid) kandid aitasid veel vajalikesse kohtadesse riidemahtu juurde anda - muist kante allaserva, muist pihiku serva.
Ka seda annaks muutliku suurusega kasutada, kui pihik oleks eest nööritav. Pihiku külge kurrutatud või volditud seelikuosa on lai ja mahutab paljugi; ja kui pihik on nööridega reguleeritav, võib ka ülemine ots paisuda. Päris kinnise pihiku mõõt tuleb lihtsalt võtta tulevikus eeldatavatest mõõtudest kõige väiksem. Mingi särk sinna alla ja siis ei pea pihik eest üleni kinni olema, kui ei mahu. Ühtlasi püsib kleit kauem puhas, sest särk kaitseb teda läbihigistamise eest.
Pilt (see ei ole küll nööritav, vaid haakidega):
http://saltatriculi.weebly.com/uploads/4/8/2/2/4822387/22-07-2023-dansedecleves_orig.jpg
Varrukad käivad nööridega otsa, ka see annab natuke lõtku (ja tähendab, et varrukalõige ise ei pea nii übertäpne olema).
tõsi, palavaks suveilmaks on Herjolfsnesi tegumood mugavam, sest õhk käib vabalt läbi, kui just ise vööd peale ei pane.
Ma olen paar pihikkleiti teinud. Teksariidest pihiku ja sitsist seelikuosaga,
millel olid Herjolfsnesi kleidiga sarnase kujuga siilud. Asetasin lõiked kangale nii, et yhe pea ja teise saba, mustaga polnud probleeme, aga kirju kanga muster kahjuks ei näinud niimoodi hea välja. Mõlemad olid maksipikad ja nööpidega. Sel ajal õmblesin mitte mõnusatest, vaid neist materjalidest, mis kätte sain. Tänaste võimaluste juures kasutaksin pihikule õhemat kangast ja kleidil peaks olema miskine aluskleit või vooder.
Ohh-jummal, sattusin ka kleidiõmblemise liinile. Lapselapse käsitööõpetaja nõudmisel. Ja kuigi olen elus palju kleite-pluuse-seelikuid õmmelnud, olen praegu üsna hädas. Materjal (oli küll ilus samet), aga seda riiet tasaseks siluda on üliraske- Loobuda ka ei saa.
kui kuidagi see projekt õnnestub, siis tulevad ka pildid---
Anu Pinki blogis on väga tore ja universaalne kleidilõige
http://koekiri.blogspot.com/2015/08/pink-basic-ehk-kleit-neile-kes-ei-suuda.html?m=1
Anu Pingi päeviku lugesin hiljuti põmst otsast lõpuni läbi, sest mitu erinevat käsitööliiki ja juttu asjade valmistamisest. Trikotaažist olen lastele õmmelnud, kui nad väikesed olid, endale siis ei raatsinud 😀 sellest materjalist saab põmst väga lihtsa T-särgi lõike järgi ägedaid asjakesi õmmelda, kanga muster on siin ilu tegija.
Postita kommentaar